Toitumisnõustaja Kristin Salupuu Foto: erakogu
Kaalu- või rasvaprotsendilangetus on peamine põhjus, mille tõttu mõeldakse, et homsest “hakkan tubliks” või toitumisnõustaja poole pöördutakse. Seejuures küsimus, mida veel teha annaks, et ruttu vormi saada, on tihtipeale paljudel kummitamas.

Elustiili on keeruline muuta, kuna suur osa meie igapäevastest valikutest ei ole teadlikud otsused, vaid harjumustest ja keskkonnast tingitud mõjutused. Nagu kõigis muudes valdkondades, siis edukus harjumuste muutmisel ei ole niivõrd seotud andekusega (või siis siin kontekstis geenidega), kuivõrd järjepideva ja läbimõeldud tööga.

Soov võimalikult suurt muutust näha võimalikult lühikese ajaga, võib tingida selle, et harjumuste parandamise asemel tehakse endale hoopis liiga.

Elustiili muutes naudi seda kui protsessi, mitte tulemit

Kaalu- või rasvaprotsendilangetus on peamine põhjus, mille tõttu mõeldakse, et homsest “hakkan tubliks” või toitumisnõustaja poole pöördutakse. Seejuures küsimus, mida veel teha annaks, et ruttu vormi saada, on tihtipeale paljudel kummitamas. Ainult tulemile keskendumine võib viia inimesed äärmusteni, iga väiksemgi tagasilöök tingida loobumise või negatiivse suhtumise kõigisse muutustesse.

On oluline mõista, et magusa või rasvase toidu tarbimise vähendamist ei tohi võtta kui millestki loobumist, regulaarseid treeninguid ja teistsuguseid toiduvalikuid kui piinamist, vaid kui uut võimalust tunda ennast paremini.

Mõnikord vähem on parem

Liiga suured või äärmuslikud muutused ei anna üldjuhul soovitud (vähemalt pikaajalist) tulemust. Kaalulangetus ei ole pöördvõrdelises seoses tekitatud energiadefitsiidiga (st võimalikult suure energiakulu ja väikese energiatarbimise juures ei lange kehakaal kõige efektiivsemalt). Kurnavad trennid ei aita regulaarsetel liikumisharjumustel kujuneda ja liigsed reeglid söömise ümber võivad viia söömishäireteni.

Positiivne suhtumine aitab paljude raskuste korral

Meil kõigil on elus hetki, kus probleemid tunduvad nii suured, et tekib loobumise soov. Loobumist on võimalik ennetada nendeks hetkedeks valmis olles. Kui oled varasemalt näiteks pimedate õhtute saabumisel loobunud õhtustest jalutuskäikudest, sest diivanil teki sees lesimine tundub mõnusam, siis selle asemel soovitan leida hoopis kaaslase, kellega koos mitte alla anda.

Õnnelikel inimestel sujub paremini nii tööasjades kui ka pereelus ja raskused ei tundu ületamatud. Teadmine, et õnn on meie enda kätes, võib küll panna me õlule suure vastuse, samas anda lugematul arvul võimalusi, kuidas õnnelikum olla. Kõik oleneb suhtumisest.

Tasakaalustatud toitumine ja elustiil ei ole üheselt defineeritav.

Erinevatele inimestele sobivad (või ei sobi) erinevad treeningud, toitumis-ja unerežiim. Keskkonna või liikumisharjumuste muutuse tagajärjel peaksime üle vaatama ka söömisharjumused. Mõnikord võivad erinevad maailmavaated ja kultuur panna inimesi vaidlema teemadel, mis üldse pole seda väärt. See, mida keegi sööb või ei söö ja kui palju ta treenib on lõpuks inimese enda otsus ja seni, kuni tema tervis ning enesetunne on hea, on kõik hästi. Oluline on mõista, et rahu ja õnnetundeni võib jõuda erinevaid radu pidi. See, et teine Sinu rajal ei kõnni, ei tähenda, et ta oleks teelt eksinud.

Toit ei tohiks olla karistus, vaid nauding

Uued toiduvalikud ja vanade muutmine ei tohiks tekitada karistuse tunnet. Oskus toitu nautida ja lõpetada söömine enne, kui kõht saab ebamugavalt täis, aitab kujundada häid söömisharjumusi.
Täielikult loobuma oma lemmiktoitudest ei pea. Selle asemel leia hoopis viis, kuidas kõik meelepärane oma tasakaalustatud menüüsse sobitada. Ka koogitükk, šokolaad või pizza võib olla tasakaalustatud toitumise osa, kui kõikide vitamiinide, mineraal- ja kiudainete vajadus on kehale tagatud ning energia tarbimine ei ületa energiakulu. Oluline on see, et ühegi toidu söömine ei tekitaks inimeses süütunnet.

Õige suhtumine ja ümbritsetus positiivsete inimestega aitab kujundada jätkusuutlikke harjumusi. Oluline on meeles pidada, et tegu on elukestva protsessiga, mis ei lõppe rannahooaja läbisaamisel.


Mida peaks sisaldama tasakaalustatud toidulaud sügisel?

Sügise saabudes, kui päikest on järjest vähem, hommikud pimedad ja ilmad vihmased, tasuks varasemast rohkem hakata tähelepanu pöörama D-vitamiinile.

D-vitamiini leidub ka kukeseentes.
Pixabay

Head D-vitamiini allikad on näiteks:

  • Kalatooted (forell, lõhe, heeringas, kilu, makrell, angerjas);
  • maks;
  • munakollane.

Ka metsast korjatud ja päikese käes kasvanud kukeseened sisaldavad heas koguses D-vitamiini.

Nagu on üldise toitumisega, peaks ka sügisel võtma arvesse hooajalisust nii palju, kui on võimalik. Kui poe- ja turuletid on täis värskeid hooajalisi puu- ja köögivilju, näiteks kõrvits, ploomid jms, tasuks need kindlasti oma menüüsse lisada.

Külmadel sügisõhtutel sobivad keha soojendamiseks ja meele turgutamiseks hästi just vürtsikamad toidud. Seda eeldusel, et inimese soolestik neid talub ja tal ei esine mao- ega kaksteistõrmiksoolega seotud probleeme. Kui suvehooajal oli värsked marjad tihedamini inimese toidulaual, siis marjade söömist võiks jätkata ka sügisel, et hoida oma immuunsust tugevana.

Sügisel ei tohi ära unustada ka liikumist. Olgugi, et õhtud muutuvad järjest lühemaks, peab end liigutama hoolimata ilmast. Ei ole halba ilma, on vaid vale riietus, kuid need, kes tõesti ei taha õue värsket õhku hingama minna, võiks mõelda spordiklubis pakutavate võimaluste peale. Pidevatele vabandustele siin kohta ei ole, tuleb leida enda jaoks sobiv ja meeldiv võimalus.