Foto: Shutterstock
Magneesium on sama oluline mineraal organismile nagu kaltsium ja raud ning osaledes mitmesajas ainevahetusprotsessis, mõjutab magneesiumipuudus organismi äärmiselt palju. Isegi nii palju, et arvatakse, et suur osa tuntud haigusi on tingitud osaliselt vähemalt magneesiumispuudusest.

Magneesiumi on vaja:

  • süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks
  • organismis soolade koostises luukoe tekkes, kaltsiumi rolli soodustamiseks inimorganismis (nt luukoe areng, uuenemine),
  • südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks,
  • normaalseks närvitalitluseks.

Millised märgid näitavad, et organism karjub magneesiumi järele?


1. Üks tavalisemaid magneesiumipuuduse sümptomeid on see, kui kõrvus vilistab. Aeg-ajalt juhtub seda kõigiga, ent kui see probleem on sage, tasub arstile minna. Magneesiumipuudusele võib viidata ka kuulmislangus. Mitmed uuringud on tõestanud magneesiumipuuduse ja kuulmislanguse vahelist seost. Piisav magneesiumitase organismis ei lase tekkida kõrvakuulmist kahjustavatel vabadel radikaalidel.

2. Lihaskrambid või -värinad näitavad samuti magneesiumipuudust. Magneesium aitab lihastel lõdvestuda, selle puudus aga tõmbab lihased pingule, millest tekivadki krambid ja värinad, näolihased hakkavad tõmblema või tekib öösiti jalavärinaid. Paljud und soodustavad preparaadid sisaldavad seetõttu magneesiumi, et lihased saaksid lõdvestuda. Magneesiumoksiid aitab ka sünnituse ajal lihaseid lõdvestada.

3. Depressiooni ja magneesiumipuuduse vaheline seos avastati juba sajand tagasi, kui arstid kasutasid magneesiumi vaimsete häirete ravis. Ka moodne aeg toetab seda seost — näiteks ühes Horvaatia haiglas tehtud uuringus leiti, et inimesed, kes on üritanud endalt elu võtta, kannatavad magneesiumipuuduse käes. Magneesiumil on antidepressantide ees veel seegi eelis, et magneesiumi võtmisega ei kaasne kõrvalnähte.

4. Nagu enne öeldud, mõjutab magneesiumipuudus lihaste tööd ja siia hulka kuulub ka südamelihas. Magneesiumivaeg mõjutab oluliselt südame tööd, kutsudes esile südame arütmiat, mis omakorda põhjustab südameatakki. Seetõttu kasutatakse arütmiaraviskeemis ka magneesiumi.

5. Arvatakse, et neerukivid tekivad kaltsiumiliiast, aga tegelikult mängib nende tekkes võtmerolli hoopis magneesiumipuudus. Magneesium takistab kaltsiumoksalaadi teket, millest kivid moodustuvad. Neerukivid võivad teha põrguvalu, nii et nende vältimiseks on hea võtta magneesiumipreparaate.

Kui mõni neist sümptomitest sind vaevab, on tark minna arsti juurde. Normaalse toitumise korral on magneesiumipuudus siiski harva esinev.

Küll aga võib magneesiumivaeg tekkida:

  • kroonilistel alkohoolikutel
  • diabeetikutel,
  • maksa tsirroosi, ateroskleroosi, neeruhaiguste ja kroonilise kõhulahtisusega inimestel,
  • pikaajalisel oksendamisel või suhkrurikaste toitude kestval liigtarbimisel.


Head magneesiumiallikad on näiteks pähklid, seemned, kama, leib, spinat, kaunviljad, tatar, täisteratooted, sea-, veise- ja kanaliha, banaan, brokoli.

Allikad: toitumine.ee, naturalnewsblogs.com