Minu probleem on põiepidamatus. Käin korralikult tualetis ära, aga hiljem on püksid natuke märjad. See on nii ebameeldiv! Vastiku lõhna vältimiseks kasutan väikesi hügieenisidemeid, mis pole sugugi tervislik. Millest see tingitud on? Kuidas leida probleemile lahendus? Ma olen just täiskasvanuks saanud, mure on vaevanud mind kaks aastat.

Vastab südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili:

Uriinipidamatus on tegelikult üsna levinud tervisehäire ja põhjusi on mitmeid. Lekked võivad tuleneda nii terviseseisundist, nagu närvisüsteemi häiretest, ülekaalust, menopausist, kui ka kofeiini, tubaka ja alkoholi ületarbimisest ning vähesest või ülemäärasest füüsilisest koormusest.

Naistel on kolm põhilist uriinipidamatuse liiki stress-, sund- ja segatüüpi inkontinents.

Stress- ehk pingutusinkontinentsiga on tegemist juhul, kui ootamatud lekked esinevad naermisel, köhimisel, aevastamisel, kiiresti käimisel või hüppamisel. See tekib siis, kui põit toetavad vaagnalihased on nõrgenenud ega suuda pingutusel uriini kinni pidada. Tüsedatel aitab kehakaalu langetamine alandada kõhusisest rõhku põiele. Suitsetamisest loobumine võib vähendada kroonilist köha, mis on tihtipeale stressinkontinentsuse vallandajaks.

Sundinkontinentsile viitab pidev põiepakitsus, ka siis, kui äsja on tualetis käidud. Tugev urineerimisvajadus võib olla tingitud kusepõielihase üleärritusest ning tekkida igas kohas ja igal ajal, ka öösel. Arvatakse, et sel juhul saadavad põielihaste retseptorid ajju valesignaale, et põis on täitunud, kuigi tegelikult ei ole. Lekkeid soodustab näiteks liiga rohke või vähene joomine, kuseteede põletik, kõhukinnisus või ravimid. Soovitatav on jälgida joodava vedeliku kogust, samuti vältida põit ärritavaid jooke, nagu kohv, must tee ja energiajoogid.

Segatüübi korral esinevad korraga nii sund- kui ka stressinkontinents. Sund paneb põie kokku tõmbuma ja vaagnalihased pole piisavalt tugevad, et pidamatust ära hoida. Põhjuseks võib olla kusiti ja/või kusepõie funktsiooni häire.

Alati tuleb kasuks vaagnapõhjalihaste treenimine. Uriinipidamatust aitab kindlasti leevendada ka elustiili muutus — õige toitumine ja füüsiline aktiivsus selleks, et tõsta oma lihastoonust. Küsimuste korral soovitan kindlasti pöörduda naiste- või perearsti vastuvõtule. Siis uuritakse, mis on põhjus ning kas ja milliseid ravimeid peaks kasutama.

Kuidas treenida vaagnapõhjalihaseid?
Vaagnapõhjalihased asuvad vaagnapõhjas häbemeluu ja sabakondi vahel. Nende ülesanne on hoida vaagnas paiknevad organid õiges asendis. Vaagnapõhjalihaste otstarve on hoida põie ja soole avaused suletuna, et vältida tahtmatut leket ja lõõgastuda õigel hetkel nende tühjendamiseks.


Kuidas treenida:


Istu või lama mugavas asendis. Proovi pingutada vaagnapõhjalihaseid, nii nagu hoiaksid kinni kõhugaase. Lihaste kokkutõmbel võid tunda pingutustunnet. Kui tunned pingutustunnet, hinga nina kaudu sügavalt sisse ja suu kaudu välja. Hoia jala- ja tuharalihased lõdvestunult. Peale igat pingutust lase lihased täiesti vabaks, lõõgastu.


Kuidas tead, kas pingutad lihaseid õigesti?
Võid proovida vaagnapõhjalihaseid pingutada seksi ajal ja küsida partnerilt, kas ta tunneb seda. Võid panna ka näpu või pöidla tuppe, pingutada. Kui tunned pingutust, teed asja õigesti.


Pingutusi tehes loe, mitu sekundit suudad lihaseid pinges hoida. Oluline on lihaseid sama arv sekundeid lõdvestunult hoida. Näiteks kui hoiad lihaseid viis sekundit pingul, siis hoia neid viis sekundit lõdvestunult.


Ära sea kohe suuri eesmärke. Alusta vähemate kordadega ja proovi aja jooksul lihaseid kauem pinges hoida. Tulemused ilmnevad kolme kuni viie kuu pärast. Et harjutuste tegemine läheks edukamalt, siis loobu kohvist ja gaseeritud jookidest, ole füüsiliselt aktiivne ja joo päevas piisavalt vett.


Allikas: goodhousekeeping.co.uk