Foto: Pixabay
Hemorroidid on sageli esinev probleem. Nende all kannatavad kõige sagedamini 45-65-aastased inimesed. Peamine sümptom, mis inimesi arsti juurde viib, on veri tualettpaberil, kuid visiidile võiks minna ka vähem hirmutavate sümptomite olemasolul: päraku piirkonna sügelus, valu tualetis käimisel, veenikomu (s-o tihe moodustis päraku ümbruses) pärakust väljalangemine.

Paljudele inimestele ei põhjusta hemorroidid mingisuguseid vaevusi. Hemorroidide puhul esineb sageli ebamugavustunne, kipitus või valu pärakupiirkonnas ja veritsus roojamisel.

Pärasoole lõpposa limaskesta all asuvaid veenilaiendeid nimetatatakse sisemisteks ja päraku ümbruse naha all olevaid välimisteks hemorroidideks. Sisemised hemorroidid põhjustavad alguses vähe vaevusi, iseloomulikuks on hele veri väljaheites või tualetipotis, mis tekib veeni vigastamise korral. Valu tekib siis, kui sisemine veenikomu liigub pressimisel läbi pärakuava välja. Välimised veenikomud põhjustavad rohkem valu ning kui nendes tekib vere hüübimine ehk tromboseerumine, siis muutub valu väga tugevaks ja veenikomu tihkeks sõlmetaoliseks.

Miks hemorroidid tekivad?


Hemorroidide tekkimist põhjustab rõhu tõus pärakupiirkonna veenides. Sageli on põhjuseks kõhukinnisus ja sellega kaasnev pressimine, raskuste tõstmine (ettevaatust jõusaalis!), pikaaegne istumine või seismine, rasvumine, rasedus ja sünnitus. Lisaks mängib oma osa ka kiudainevaene dieet. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel jääb veeniveri soontesse seisma ning venitab sooneseina välja ehk tekib veenikomu.

Kuidas hemorroide diagnoositakse ja ravitakse?


Välimised hemorroidid on nähtavad päraku ümber olevate veenilaienditena. Sisemiste hemorroidide uurimiseks ja samal ajal teiste, samasuguseid vaevusi põhjustavate haiguste väljalülitamiseks katsutakse pärasoolt sõrmega ja vaadatakse pärasoolepeegliga või ka jämesoolesondiga ehk kolonoskoobiga.

Kõige lihtsam ja esmane ravimeetod on riskifaktorite kõrvaldamine. Tuleb süüa kiudainerikast dieeti, tarbida piisavalt vedelikku, et vältida kõhukinnisust. Piisav liikumine ja kaalu kontrolli alla saamine kuulub samuti raviskeemi.

Enamikul juhtudel aitab hemorroidide vastu korralik hügieen, istevannid ning vajadusel salvid ja küünlad (saadaval käsimüügis või retseptiravimina).

Kui hemorroidid segavad tavapärast elu sagedamini kui kaks korda aastas, vajavad nad kindlasti kirurgi tähelepanu. See ei tähenda ilmtingimata operatsiooni, vaid on ka teisi ravimeetodeid: komu skleroseerimine (veenilaiendite süstimine), kummirõngaste asetamine komudele ning laserravi. Kui need ravimeetodid tulemust ei anna, siis võib osutuda vajalikuks veenikomude eemaldamine operatsiooniga.

Üldiselt on hemorroidide puhul prognoos hea. Sageli, eriti raseduse ja sünnitusega seotud hemorroidide korral, on vaevused ajutised.

Allikad: inimene.ee, itk.ee