Foto: Unsplash
Suvi on meil üürike ja keha D-vitamiiniga varustamiseks tuleb sellest maksimum võtta. Tähelepanelik peab olema aga ravimite ja UV-kiirguse koosmõju suhtes, mis võib tekitada organismis päikesepõletusega sarnaseid reaktsioone.

On olemas kolme liiki UV-kiirgust: UVC-, UVB- ja UVA-kiirgus. Nahal tekitab meeldiva pruuni pigmendi UVA-kiirgus, mis on UV-kiirgustest kõige mahedam. Samas jõuab see oma pikalainelisuse pärast naha sügavamate kihtideni ning põhjustab selle varast vananemist. Nagu me teame, võib päikese UV-kiirgus kutsuda esile naha­põletuse. Et põletust tekitav toime sõltub UV-kiirguse lainepikkusest, siis kasutatakse meditsiinis mõistet erüteemne UV, mis tähendab lainepikkuste järgi kaalutud toimega UV-kiirgust. Selle intensiivsust mõõdetakse spetsiaalsete sensoritega ning avaldatakse UV-indeksina. Lihtsalt öeldes näitab UV-indeks päikesepõletuse riski suurust.

.

Ravimid ja päike


Proviisor Külli Teder juhib UV-kiirgusest rääkides tähelepanu sellele, et kõik ravimid ei sobi päikesekiirgusega kokku. “Kuldreegel on, et mis tahes ravimi puhul tuleb infolehelt uurida, kas see võib UV-kiirgusega kokku puutudes tekitada päikesepõletusega sarnanevaid nahareaktsioone,” ütleb Teder. Ta lisab, et mitmete seespidiselt võetavate ja nahale kantavate ravimitega võib kaasneda suurenenud nahatundlikkus. “Ravimitest tingitud suurenenud tundlikkusel UV-kiirguse suhtes on kaks võimalikku mehhanismi — fototoksiline ja fotoallergiline reaktsioon,” räägib proviisor.

Enam esineb fototoksilist reaktsiooni. Sellisel juhul aktiveerub ravim UV-kiirguse toimel ja hakkab kokkupuutel naharakkudega neile kahjulikku mõju avaldama. Tavaliselt juhtub see juba minutite või tundide jooksul. “Üldjuhul ilmneb selline reaktsioon riietega katmata alal ja tihti sõltub reaktsiooni tugevus ravimi doosist. See võib tekkida nii ravimi esmakordse tarvitamise järel kui ka pideva kasutamise korral,” juhib Teder tähelepanu. Proviisor märgib, et fototoksilist reaktsiooni võivad põhjustada nii pealemääritavad, suukaudsed kui ka süstitavad ravimid.

Tüüpilised allergiaga sarnanevad haigusnähud, nagu lööve, ekseem, punetus, turse või sügelus võivad ilmneda kogu kehal

“Loomulikult on naha valgustundlikkus väga individuaalne ning alati ei pruugi reaktsiooni järgneda, kuid ravimit ostes peaks alati selle võimalikud kõrvaltoimed läbi arutama proviisoriga, kes oskab täpseid juhiseid ja hoiatusi anda,” soovitab Külli Teder.

.

Fotoallergiline reaktsioon


Teine UV-kiirguse ja ravimi koostoime avaldus võib olla fotoallergiline reaktsioon. “See tähendab, et naharakkudes tekib immuunvastus nahale sattunud ja seejärel UV-kiirguse aktiveeritud ravimile,” räägib proviisor. Fotoallergilise reaktsiooni toovad tavaliselt kaasa välispidised ehk pealemääritavad ravimid. Kuna UV-kiirgus on muutnud ravimi organismis allergeeniks, siis võivad tüüpilised allergiaga sarnanevad haigusnähud, nagu lööve, ekseem, punetus, turse või sügelus, ilmneda kogu kehal, nii päikesele avatud kui ka kaetud kehaosadel.

“Tähelepanelik tasub kindlasti olla ketoprofeeni või naprokseeni sisaldavate valuvaigistavate ja põletikuvastaste salvide-geelide kasutajatel. Samuti võivad soovimatuid reaktsioone tekitada nahapõletike korral tarvitatav metronidasooligeel ning akne raviks mõeldud retseptikreemid,” viitab Teder.

Kuidas end hoida?


Proviisor soovitab ennekõike vältida otsest päikese käes viibimist ajal, kui naha valgustundlikkust suurendavaid ravimeid tarvitatakse.

Kui ennetamisega jäädakse hiljaks ja nahakahjustused on juba ilmnenud, võib nahapõletuse leevendamiseks appi võtta rahustava või jahutava toimega kreemi või geeli, samuti teha jahutavat kompressi. Fotoallergiliste reaktsioonide korral tuleb ilmselt tarvitada antihistamiinikume ja glükokortiko­steroide. Tugeva nahakahjustusega peab pöörduma arsti poole.