.
D-vitamiin pole küll imeravim, kuid üha uued teadustööd kinnitavad, kui mitmekülgselt vajalik on see hormoonina toimiv vitamiin organismile.

1. D-vitamiini teke kehas on keeruline. See saab alguse, kui nahka puudutavad nähtamatud päikese UVB-valgusspektri kiired. Päikese toimel moodustub D-vitamiin ülimalt tõhusalt ning tervisliku taseme hoidmiseks võib piisata, kui käid aasta jooksul paaril päikesereisil. Vitamiini tekkeks annavad oma panuse maks ja neerud, lisaks mõjutavad seda veel mitmed tegurid.

Et kehas toimuks päikese toimel D-vitamiini süntees, peaks Eestis suvel viibima iga päev vähemalt 15 minutit värskes õhus.

2. D-vitamiini puudus võib tekkida neil, kes:

- tarvitavad põletikuvastaseid kortikosteroide, mis on toimeained astmarohtudes, nagu näiteks Symbicort Turbuhaler, samuti laialt kasutatavates ninaspreides Nasonex ja Flixonase või ekseemikreemides Sibicort või Fucicort,

- tarvitavad antibeebipille, liialdavad alkoholiga või söövad väga kiudaineterikast toitu,

- on ülekaalulised — kehamassi­indeksiga üle 30,

- teevad palju sporti, eriti siseruumides,

- kannatavad piimaallergia või laktoositalumatuse käes,

- on tõmmu nahaga, sest mida rohkem on nahas pruuni pigmenti melaniini, seda väiksem on naha võime toota D-vitamiini päikesevalguse abil.

3. Vahel ei suuda neerud D-vitamiini töödelda nii, et organism saaks sellest kätte aktiivsed ained.

4. Mõnel juhul ei imendu D-vitamiin seedetraktis. Seda võivad mõjutada maksaprobleemid, läbitehtud operatsioonid või eluaegsed haigused, nagu tsöliaakia, tsüstiline fibroos ja Crohni tõbi.

.
5. Tervislik ja normaalne D-vitamiini tase veres on aasta ringi vähemalt 75 nmol/l. 80 protsendil eestimaalastest on see number väiksem. Küllalt lihtne on D-vitamiini tasemel silma peal hoida tasulise vereprooviga.

6. Tartu Ülikooli kliinikum soovitab täiskasvanutel, kes liiguvad vähe värskes õhus, võtta 1200–2000 IU-d ehk rahvusvahelist ühikut D-vitamiini päevas. Kui selline doos tulemust ei anna, on mõistlik päevast annust suurendada. Apteekides on müügil 4000 IU-d sisaldavad pillid ning uudse lahendusena ka 4000 IU-d andev sprei, mis suhu pihustatuna aitab vitamiinil imenduda läbi suu limaskesta.

.
7. Kõige kindlamalt saab D-vitamiini kätte päikese käes liikudes, kuid ka päikesekaitsekreemi eesmärk on vähendada UVB-kiirguse mõju. Teoreetiliselt peaks see kaasa tooma madalama D-vitamiini taseme. Tegelikkuses kasutavad vähesed täiskasvanud piisavalt päikese­kreemi, et täielikult UVB-kiirgust vältida. Enamasti kreemitatakse vaid “riskantseid” piirkondi, nagu nägu, õlad ja dekoltee. Palju tsiteeritud Austraalia uuringu kohaselt polnud D-vitamiini imendumisel vahet täiskasvanutel, kes kasutasid päikesekaitsekreemi, ja neil, kes määrisid nahale platseebokreemi.

8. Milliseid haigusi võib D-vitamiini vähesus tekitada?

D-vitamiin aitab toidust kaltsiumi kätte saada ning vastutab selle eest, et luud oleksid tugevad — olgu siis tegu lapse, keskealise või juba eaka inimesega.

Mõningad uuringud on näidanud seost madala D-vitamiini taseme ja diabeedi vahel. Siiski pole piisavalt tõendatud, et D-vitamiini võtmine aitab diabeeti välitida, pigem võib asi olla selles, et keha liigne rasvaprotsent tingib madalama D-vitamiini taseme.

Ülekaalulistel on väiksem D-vitamiini tase, kuid pole selge, kas ülekaalulisus põhjustab D-vitamiini puudust või vastupidi, D-vitamiini vaegusest tekib ülekaal.

Käesoleva aasta veebruaris avalikustati Harvardi meditsiinikoolis uuring, mille kohaselt haigestuvad harvem hingamisteede haigustesse need, kel on D-vitamiini tase normaalne.

9. D-vitamiini puudusele võivad viidata:

- keskendumisraskused,

- uimasus,

- kurvameelsus,

- kõhukinnisus või -lahtisus,

- kõrge vererõhk,

- ülekaal,

- peavalu,

- rahutu uni,

- lihasevalu.