Haige selg vajab liikumist
Seljavalusid on mitmesuguseid, kuid levinuim on nn mittespetsiifiline alaseljavalu. Sel juhul on valu põhjused erinevad või kombineeritud. Valu süvenedes kaasnevad sageli lihasespasmid ja vahel tekib isegi põletik.
Seljavalu võib vallandada näiteks ülekoormus liigsete raskuste tõstmise või korduvate liigutuste tegemise tagajärjel või püsiv rühihäire. Ravijuhendid ei räägi tuulest, aga öeldakse, et kui selg saab tuult, siis ka valutab. Esmase valupuhangu korral ei peeta vajalikuks lisauuringuid, kui pole viiteid teistele haigustele, nagu näiteks öövalu, põie- ega sooletalitluse häired, jalgade halvatus.
Mõnikord põhjustavad väga teravat valu ja liikumisvõimetust lülidevaheliste kõhreketaste probleemid –
kas on disk tugevalt välja sopistunud või rebenenud. Kui ketas vajutab närvijuurele, nii et see jalga kiirgub (radikuliit), jalg on tundetu või tekivad soole-põieprobleemid, tuleks kohe arsti poole pöörduda.
Harvem esineb põletikulisi seljahaigusi, peamiselt noortel ja enam meestel. Sellele diagnoosile mõtlevad arstid siis, kui seljavalu ajab korduvalt hommiku poole ööd üles ja liigutades valu väheneb. Alaselg on kange, ka tuharates võib olla valu, mis meenutab radikuliidi oma, ent valu ei kiirga varbasse-kanda.
Oska ennast aidata
Seljavalu võib olla terav ja hirmutav, aga sellest ei peaks kohkuma – tuleb teada, mida teha. Kui valu on äge, siis kauaks voodisse jääda ei soovitata, pigem tasub hakata kohe liikuma. Abi on valuravist ja esmane vahend on paratsetamool, samuti paikselt peale määritavad geelid või kreemid. Prisketel ja tugeva lihaskonnaga inimestel ei pruugi paiksed vahendid aga sügavamale kudedesse jõuda.