Foto: Shutterstock
Kevadel läbi viidud fookusgrupi uuring keerulise ravijuhtumiga patsientide hulgas selgitas, mis inimesed hambaarsti juurde minekuga viivitavad. Laste puhul mängib lisaks rolli vanemate eeskuju.

„Mida kardetakse — esikohal on valu, siis teadmatus protseduuri ees, piinlikkus ebatervete hammaste pärast ja ebameeldiv kogemus,“ loetles põhjuseid hammaste tervise kuu eestvedaja Kliinik 32 hambaarst dr Laura Kullamaa.

Kui võrrelda täiskasvanuid ja lapsi, siis laste hirmul hambaarsti ees on samad põhjused, kuid lisaks mängib olulist rolli vanemate eeskuju.

„Kindlasti ei tohi lapsele vanema ja vanavanema poolt üle kanda omaenda ebameeldivaid kogemusi ja hirmu,“ ütleb Dr. Kullamaa. „Põhjenduseks, miks inimene ei ole 20 aastat hambaarsti juures käinud oleme kuulnud vastust, et kooliajast on meeles, kui hambaarstipuur kiilus kinni — võimalus, et midagi sellist täna juhtub, on väga ebatõenäoline.“

Noortel väga sageli puuduvad hirmsad isiklikud kogemused hambaarstiga, siin saab täiskasvanud palju ära teha, et seda hambaarstihirmu uuel põlvkonnal ei tekiks.

“Kindlasti ei tohiks lapsele öelda „Ära karda hambaarsti“, sest see loob vastava eelhäälestuse. Samuti tuleb vältida hambaarstiga seoses sõna VALU mainimist. Ei tohi ähvardada last hambaarstiga kui laps ei soovi hambaid pesta või tahab palju näksida ja magusat süüa. Ärge tehke hambaarsti visiidist ülemäära suurt sündmust, vaid seda tuleb võtta loomuliku osana,“ ütleb hambaarst.

Lisaks soovitab dr Kullamaa: „Kui kardate, tasub seda hambaarstile öelda, siis oskab hambaarst teid vajalikul määral toetada. Alustage kontrollivisiidist, vaadake arstiga koos tehtud fotosid suust, röntgeneid ja arutage läbi järgnev ravi vajadus ja protseduurid. Harjuge ümbruskonnaga. Kindlasti küsige küsimusi raviprotseduuride kohta ja arutage läbi olulised üksikasjad, mis eesoleva ravivisiidi juures hirmutavad. Oluline on leida hambaarst, kellega tekib hea usalduslik kontakt. “