.
Valesti süües ja juues võid jääda teist tüüpi diabeeti. Kusjuures üks kolmest selle haiguse põdejast ei tea ise veel, et tal on suhkruhaigus.

Eestis on ­70 000 diabeedi­haiget, neist 90 protsenti põeb teist tüüpi diabeeti. Kuidas märgata, et tõsine haigus on sulle ligi hiilimas, mis sellega kaasneb ja kuidas sellest hoiduda?

1. Teist tüüpi diabeeti haigestumisel pole eriti hoiatavaid sümptomeid. Üks esimesi vihjeid on sageli suur janu. Suu võib tunduda kuiv, tihti on asja tualetti, teinekord isegi iga tunni järel. Samas ei pruugi neid tunnuseid ka olla. Söögiisu võib olla suur ning sellega kaasneda silmapaistev kaalutõus. Samas on teinekord hoiatuseks hoopis märgatav kaalulangus.

2. Haiguse edenedes, kui veresuhkrutase tõuseb, tekivad peavalud ja nõrkus, silme ees võib virvendada.

3. Küllalt tihti ei saada teist tüüpi diabeedile jaole enne, kui see on võtnud tõsise pöörde.

Ohumärgid

- sisselõiked ja haavakesed ei taha paraneda,

- organismis vohavad pärmseened, vaevavad sagedased kuseteede põletikud,

- nahk sügeleb, eriti kubemepiirkonnas.

4. Ühel kolmest diabeeti põdevast inimesest on probleeme sugueluga. Diabeet kahjustab veresooni ja närve kõikjal kehas, ka genitaalides, ning seetõttu on raskem saada orgasmi. 35–70% seda haigust põdevaid mehi peab varem või hiljem kokku puutuma impotentsusega. Diabeetikutest naistel on vagiina tavapärasest kuivem.

.

5. Mõningad haigused ja harjumused suurendavad teist tüüpi diabeedi riski:

- ülekaalulisus, eriti kui rasv on kogunenud kõhupiirkonda,

- väheaktiivne elustiil. See pole terviseaktivistide väljamõeldis, vaid puhas keemia — vähene aktiivsus mõjutab suhkru ainevahetust,

- suitsetamine,

- punase liha, sinkide-vorstide, rasvaste piimatoodete (või, hapukoor, juust) ja maiuste suur osakaal menüüs,

- ohtlikult kõrge kolesterooli- ja triglütseriiditase.

.

6. On riskitegureid, mida ei saa mõjutada:

- vanus üle 45 eluaasta,

- pärilikkus ehk perekonnas esinenud diabeet,

- ravimid, mida on vaja tarvitada (nt kortisoon, osa diureetikume ja beetablokaatorid).

.

7. Ka rasedus võib ennustada diabeediriski, kui:

- sul on olnud rasedusdiabeet,

- su laps kaalus sündides üle 4 kilo,

- sul on polütsüstiliste munasarjade sündroom.

8. Veresuhkrutaset saad kontrolli all hoida, kui sa ei liialda süsivesikutega ning hoiad oma kehamassiindeksi eakohase. Piisab igapäevasest pooletunnisest jalutus­käigust, et parandada insuliini ainevahetust ja alandada veresuhkrutaset. Lisaks aitab füüsiline aktiivsus vähendada kehas rasvavarusid ja langetada vererõhku.

9. Kui sul on juba diabeet, aga sa ikkagi ei muuda oma toitumist ega hakka end liigutama, siis suurendad tunduvalt tüsistuste ohtu. Neist levinuim on ateroskleroos ehk arterilubjastus, mis suurendab infarkti ja insuldi riski. Kaks kolmest diabeedihaigest sureb südame-veresoonkonnahaigusse.

10. Mida pikemat aega on sul olnud diabeet, seda suurem on tõenäosus, et su neerud ütlevad üles.

11. Kõrge veresuhkrutase kahjustab pisikesi veresooni, mis toovad hapnikku ja toitaineid silma võrkkesta. Tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Diabeet on peamine põhjus, miks inimesed vanuses 20–74 nägemise kaotavad.

.

12. Kui sa ei hoia veresuhkrut kontrolli all, siis närvid kahjustuvad. Tekivad torkivad valud kätes ja jalgades. Kahju ei saa tagasi pöörata, kuid on mooduseid valu leevendamiseks.

Diabeedi tõttu kujunenud närvikahjustuse mõjul võivad jalad muutuda tuimaks ning sa ei pruugi märgata tekkivaid haavu. Lisaks halvendab arterite lupjumine vereringet jalgades ning isegi väikesest kriimust võib areneda tõsine haav või isegi gangreen. Rasked juhtumid lõpevad jala amputeerimisega.

13. Diabeet ründab ka hambaid ja igemeid, sest veresuhkur toidab bakterit, mis tekitab suus kattu. Katu kogunemise tõttu ilmuvad hambaaugud ja igemehaigused.