Eesti probleem on olnud rinnavähi hiline avastamine, mida on seostatud vähese osalemisega rinnavähi sõeluuringus. “Asjalood on paranemas," kinnitab dr Gabor Szirko. Kristjan Järv
Eestis diagnoositakse igal aastal keskmiselt 800 uut rinnavähijuhtu. Ida-Tallinna keskhaigla rinnatervise kabinetis patsiente vastu võttev günekoloog dr Gabor Szirko õpetab, kuidas oma keha jälgida, et haigusele võimalikult vara jaole saada.

Rinnavähk on haigus, mida ennetada ei saa, kuid millest tervenemine on kõige tõenäolisem, kui see diagnoositakse võimalikult varases staadiumis. Seetõttu on oluline, et nii naine kui ka mees (diagnoositute hulgas on 1–2 protsenti mehi) suhtuksid oma kehasse tähelepanelikud ning pöörduksid kahtluse korral kohe rinna tervise kabinetti.

Rindade tervis vajab tähelepanu vanuses 40+. Günekoloog Gabor Szirko sõnul hakkab just selles vanuses naiste seas haigusjuhtude arv suurenema, tipnedes 50–60aastaste hulgas, mistõttu on ka riiklik mammograafiline sõeluuring suunatud just viimati nimetatud vanusegrupile. “Sõeluuring oleks kasulik ka 40–50aastastele, ent kuna mammograafia ei ole uurimis­meetodina piisavalt tundlik ja täpne ning nooremate naiste rinnanääre on muutuste avastamiseks liiga tihe, esineb liiga palju valepositiivseid tulemusi – leitakse kahtlasi koldeid, mis nõuavad täpsustamiseks aega ja närve kulutavaid uuringuid, kuid lõppdiagnoos ei ole rinnavähk,” selgitab dr Szirko.