Foto: Mallor Malmre
Kui me Kaisa Marraniga (44) tema õdusas stuudios kohtume, siis tegeleb naine parasjagu Pilatese masina putitamisega. Kaisa on olnud Pilatese õpetaja ja õpetajate koolitaja juba 13 aastat, tema karjääri algus ulatub aga 25 aasta tagusesse aega, mil ta tegutses liikumistreenerina ja oli ka mitmete fitnessklubide rajamise juures. Paar aastat tagasi tegi Kaisa aga julge sammu ja läks Tallinna Toomkooli õpetajaks. “Aa, läksid kekaõpsiks jah!” tegid tuttavad kohe järelduse, aga see ei ole Kaisat kunagi paelunud — Kaisa on hoopis algklasside õpetaja.

Mõnes mõttes oleks nagu ring täis saanud — pidev töö inimese kehaga, nii täiskasvanute kui ka noorte juhendajana, on viinud Kaisa lõpuks ka laste vaimu ja hinge eest hoolitsemiseni. Kuigi noorte treenerina on tal lastega tegelemise kogemust juba varasemast enam kui küll. “Mind lihtsalt huvitab inimese — nii täiskasvanute kui ka laste — psühholoogia, ma loen palju selliseid raamatuid,” lisab naine, kel omal kodus kasvab kolm last.

Kaisa õpetab klassikalist Pilatese meetodit, mille rajaja oli Joseph Pilates (1883-1967). Kaisa leiab, et Pilatese harjutused on tema jaoks inimese keha ja meelte tunnetamiseks kõige sobivamad. “Inimene on tervik ja Pilateses saad sa alati oma küsimustele vastused,” täpsustab Kaisa ja lisab, et Pilateses jõutakse vaimu arendamise ja meelte aktiveerimiseni just läbi keha õige kasutamise. Pilates ongi sisuliselt keha kasutusjuhend, mis muudab naised naiselikumaks, mehed mehelikumaks, inimesed hakkavad mõistma, mis nende sees toimub ja mis on nende päris tahe.

“Oluline on see, et kui õpetaja on Pilatese omale selgeks teinud, siis ta oskaks tema kätte usaldatud inimese just talle vastavate vajaduste järgi liikuma panna ja viia ta samm-sammult paremale tasemele,” ütleb Kaisa. Koolis lapsi õpetades toimib Kaisa meelest sama: “Minu ülesanne on leida lapses üles tema anded, neid tähele panna — nii tunneb laps end saavutuslikuna ja ka avatuna, et võtta vastu informatsiooni.” Nõnda on nii keha õpetamise kui ka vaimu arendamise puhul oluline arendada inimese nõrku külgi ning tuua esile tugevusi.”

Pilateses meistritaseme saavutanud Kaisa ütleb, et Pilates on teda asju ka laiemalt vaatama pannud. Ühiskond, kust paljud praegused täiskasvanud on kasvanud, käskude-keeldude ja korra ja distsipliini ühiskond on viinud tema meelest selleni, et ei julgeta olla aus ei iseenda ega ka teiste vastu. Kuid tema enam ei karda öelda, mis häda tema juurde tulnud inimest vaevab. Kaisa sõnul on selleni viinudki teda Pilatese põhimõtted. Kui inimene tuleb tema tundi, siis tuleb talle nagunii individuaalselt läheneda, anda talle kätte just talle sobilike harjutuste komplekt, mis füüsiliste harjutuste kõrval tähendab ka õiget hingamist. Täiskasvanud inimese puhul on sageli aga valik tema enda käes, kas ta astub oma hirmudele vastu või mitte, sest paljud hirmud ja traumad on talletunud ajapikku kehasse, mistõttu see ongi jäänud haigeks ja liikumisvõimetuks. “Et püüelda suuremate unistuste poole, tuleb asuda lammutama oma hirmu seina,” leiab Kaisa.

Unistuse joonistamine


Kaisal on nüüd juba 8 aastat päris oma stuudio Tallinna kesklinnas — Kaisa Marran Pilates Studio. Abikaasa töö tõttu välismaal — Belgias ja Ameerikas — veedetud neli aastat lõppesid Kaisa jaoks oma stuudio valmis visualiseerimise ja joonistamisega, nii et kui ta Eestisse tagasi tuli, oli tal täpselt teada, milliseid seadmeid ja vahendeid tal vaja ning missugust stuudiot ta siin looma asub. Stuudio valmis seetõttu lausa kuu ajaga. Tema stuudios saab võtta individuaaltunde, duo-tunde (näiteks koos kaaslasega) või väikeses rühmas mati- ja seadmetunde, kusjuures treenimine algab alati individuaalselt ning soovi korral saab mõne tunni järel liituda rühmaga.

Foto: Mallor Malmre

Kaisa Marran Pilates Studio on ka Corpus Pilates õpetajate koolituskeskus Eestis, mis tähendab muu hulgas ka seda, et tema stuudios on õpetajatele proovimiseks ka mitmesuguseid ühe seadme erinevaid variante, et endale sobiv välja valida.

Kaisa peab ülioluliseks seda, et Pilatese õpetaja saaks autentse Pilatese koolituse, seetõttu on ta väga rahul iseenda kogemusega, kui tal avanes võimalus Belgias elades õppida Kelly McKinnoni juures, keda Kaisa on ka Eestisse õpetama toonud, ning Ameerikas viibides ja hiljem juba Eestisse naasnuna veel Joseph Pilatese ühe viimase õpilase Lolita San Migueli meistrikursustel. Meistrikursust mõõdetakse sadades tundides ja sellel süvendatakse ala põhjalikku oskust ja teadmisi. Kaks viimast Eestis toimunud Corpus Pilates õpetajate kursust on nüüd Kaisa juba otsast lõpuni ise juhendanud — omaette saavutus, kui arvestada, et Pilatese õpe on tõepoolest pikk ja selgeks tuleb saada nii mati-, reformeri, tower’i, toolide kui ka kaarte mitme taseme harjutustikud.

Kogemuse väärtus


Kaisat võib südamerahuga meistriks pidada, ehkki Kaisa ise nii ei arva — tema sõnul on meister siiski ainult Joseph Pilates ise. Küll aga on naine enda sõnul jõudnud sellisele professionaalsele tasemele, kus ta tunneb, et ta ei pea enam enesereklaamiga tegelema. “Ma olen Pilatesega nüüdseks kaua ja põhjalikult tegelenud ning võin end spetsialistiks pidada — ja kui sa oled spetsialist, on sul palju huvitavat tööd,” nendib Kaisa, kelle juurde saadetakse inimesi teiste treenerite, füsioterapeutide ja kiropraktikute poolt. “See on nagu palsam hingele — ju ma olen siis midagi hästi teinud,” muheleb Kaisa.
Lisaks arvab Kaisa, et aastatega tehtud tohutu töö näitab tulemust sellegi näol, et inimesed, kes tunnevad, et neile on teda vaja, otsivad ta ise üles. Teda teatakse. Ja ometi pürgib ta enesearengus aina edasi.

Foto: Annika Haas

Pikk töökogemus täiskasvanutega on talle näidanud, kui oluline võime on tänapäeval keskendumisvõime, oskus tegeleda ainult ühe asjaga. Mõnes mõttes on keskendumisoskus kõigi õppimiste eelduseks. Pilates nõuab näiteks keskendumist hingamisele — seda praktiseerides hakkab keha paremini tööle, omandab unustatud oskused ja energiad hakkavad liikuma.
Kaisa ütleb, et koolis töötades on ta märganud, et lastel jääb samuti vajaka keskendumise ja iseenda võimete rakendamise oskusest. Keskendumise eelduseks on rahulikkus, mis lapse puhul tähendab seda, et ta saaks end enne tühjaks rahmeldada. “Me sageli aga ei räägi üldse lastele, miks nad peaksid vahetunnis õues möllama, ei ütle neile, et selleks, et sa järgmises tunnis suudaksid võtta vastu uusi teadmisi, keskenduda uuele oskusele,” mõtiskleb Kaisa ja lisab nördinult, et seeasemel me nõuame lihtsalt tunnis korda, andmata endale aru, et korra hoidmiseks pole laps üldse võimelinegi, kui ta pole saanud endas pulbitsevat energiat enne maandada.

Kuidas ta nii palju küll jaksab?


Selline küsimus tekib paratamatult, kui vaadata, kui tihedad on Kaisa päevad: töö koolis ja stuudios, treeningud ja võistlustel käimised, emaks olemine kolmele teismeeas lapsele ja perekohustused. Aga Kaisal on oma nipid — iseendale võetud aeg, piisav ööuni ja julgus öelda, kui oled väsinud, siis vajad puhkust. Kaisa tõuseb vara, hommikul kell pool kuus teeb ta tervele perele smuuti valmis, et nad saaksid oma vitamiinid kätte, ja siis algab tema tunnike — ta käib rahulikult duši all, seab end korda ja sööb. Kui see hommikutund iseendale jääb Kaisal ära, siis annab päev sellest märku kohe sellega, et kõik on justkui tasakaalust väljas. Järgmise päeva lööb segamini ka see, kui ta ööuni jääb lühikeseks: “Viietunnise ööunega ma järgmine päev lihtsalt ei jaksa!” nendib naine. Ta lisab, et teinekord on tal vaja endale ka õhtul üht väikest lisapuhkust — lihtsalt kui tuled koju ja oled väsinud, siis pead julgema seda öelda. Nädalas korra-paar teeb Kaisa omale ise trenni, ilma selleta ta ei saa — nii et ettekujutus, et treenerid ainult treenivad teisi, ei pea paika.