Arsti kabinetti siseneb mees. 39 aastat vana, 1,75 m pikk, 98 kg raske. Istuva eluviisiga, spordikauge, kehamassiindeks 32, suitsetaja, nädalalõpul ja vahel ka nädala sees veedab aega alkoholi seltsis. Vererõhunäit on korduval mõõtmisel 150/100 mm Hg. Ei, ta ei ole üksikjuhtum.

Härra X vererõhku alandavaid ravimeid tarvitada ei soovi, küll aga lubab end käsile võtta – hakata langetama kaalu, kõndida tempokalt vähemalt kolm korda nädalas vähemalt üks tund korraga, vähendada napsitamist ja loobuda suitsetamisest.

Tunne vaenlast

Kolm nädalat hiljem... Mehe kaal on langenud kaks kilo, vererõhk on 140/90 mm Hg. “Elustiili muutmisega samamoodi jätkates on võimalik tablettravi edasi lükata,” võtab Eesti Hüpertensiooni Ühingu president perearst Signe Alliksoo lühidalt kokku ühe oma patsiendi loo.

Miks räägitakse kõrgest vere­rõhust nõnda palju? “Epidemioloogiliste andmete järgi esineb hüpertensiooni ehk kõrget vere­rõhku kolmandikul arenenud riikide,sh Eesti elanikest,” selgitab dr Alliksoo. “Ohtlik on hüpertoonia­tõbi sellepärast, et võib esile kutsuda palju tõsiseid tervise­kahjustusi: infarkti, südame isheemiat, kroonilist südamepuudulikkust, insulti, neerude kahjustumist, silma­põhjade muutust, mälu-, arusaamis- ja õppimishäireid. Lisaks võib see põhjustada aneurüsmi, veresooneseinte nõrgenemist ning veresoonte laiendeid ja väljasopistusi. Ajuarteri aneurüsmi lõhkemine toob kaasa ajuverevalanduse ehk ajuhemorraagia, mis on eluohtlik.”

Kõrge vererõhu tõsised tagajärjed ei teki mõistagi üleöö ning ohustavad peamiselt neid, kes oma senist eluviisi ei muuda või pole saanud õigeaegset, pidevat ja sobivat ravi.

Kahesugused riskid

Kõrgvererõhktõve riskitegureid on tohtri sõnul kahesuguseid. Ühtesid saab inimene ise mõjutada ja teisi mitte.