Jaanika Tapver Airi Leon
Diagnoos: tööstress, söömissõltuvus, vähk. Ilmselt enamik inimesi kaotaks sellises olukorras lootuse, sest väga lihtne on käega lüüa, alla anda ja püsida vanade turvaliste harjumuste juures. Jaanika Tapver on aga teistsugune naine. Jaanika teab, et meie elu ning selle kvaliteet on meie endi kätes või kui veelgi täpsem olla – meie toidulaual.

Lisaks sellele, et hakkaja naine on taastanud suurepärase vaimse ning füüsilise tervise, on ta toitumise kohta ohtralt juurde õppinud ning soovib nüüd oma teadmisi teistega jagada, et kõik võiksid oma elukvaliteeti muuta siin ja praegu, alustades kohe täna.

Kes või mis sind tegelikult kontrollib?

Mõnikord hakkab elu meid õigele teele nügima päris varakult, aga me ei pruugi sellest kohe aru saada. Ka Jaanika tegi oma esimesed sammud teadliku toitumise suunas juba 20. eluaastates – ning ka siis olid ajendiks tervisehäired (kõhu- ja peavalud, valud südame piirkonnas), mis osalt olid tingitud geneetilisest eelsoodumusest, teisalt aga seotud elu- ja tööstiiliga. Ühel hetkel võttis igapäevane stress eredalt põlenud naiselt juhtimise lihtsalt üle. „Ma olen üldiselt täiesti pühendunud inimene. Kui ma midagi teen, siis ma teen seda kogu südamega, aga see nõuab aega ja energiat. Ühel hetkel saad lihtsalt aru, et keha ei jõua sellele järgi, kuigi tahe on suur,“ sõnab ta.

Jaanika otsustas olukorra tagasi enda kontrolli alla saada: ta neelas uut infot, sukeldus raamatutesse, surfas internetis ja pani kokku pildi sellest, kuidas ta soovib edasipidi elada. Kuna Jaanika töötas toona toiduainetööstuses, kasutas ta ära võimalust tutvuda mitme rahvusvahelise tervise- ja toitumisteemalise uuringuga. Sealt tuli esimene sügavam taipamine selle kohta, et kõik toidugrupid ei pruugi kõigile sobida. Kuidas sellest aga aru saada? Jaanika sõnul on kõige lihtsam enda peal katsetada ja olla tähelepanelik: näiteks kui pärast saiakese söömist või piima joomist hakkab kõht valutama või olemine läheb loiuks, siis jäta see oma menüüst mõneks ajaks välja ja jälgi, kas enesetunne muutub.

Samas on toiduaineid, mida ei tohiks nii kergekäeliselt toidulaualt eemaldada, kuna siis võib organismile jääda vajaka mõnest olulisest toitainest. „Palju on räägitud laktoositalumatusest, aga talumatus võib olla ka piimavalgu ehk kaseiini suhtes. Kui inimene ei saa juua ega tarbida piimatooteid, siis võib väga vabalt tekkida kaltsiumipuudus.

Või kui inimene ei söö loomset toitu, võib tekkida B12-vitamiini- või rauapuudus. Jõuame ikkagi sinna välja, et ükskõik mida sa sööd, oluline on see, et sa saaksid kätte selle, mida sinu keha vajab, ja õiges koguses.“ Siinkohal tulevadki appi toitumisspetsialistid: toitumisnõustaja oskab anda üldist tervisliku toitumise alast nõu tuginedes tõenduspõhisusele ning aitab koostada individuaalse ning tasakaalustatud toitumiskava, toitumisterapeut (nagu Jaanika) kes tugineb tõenduspõhistele teadmistele toitumisest aidates haigusi ennetada ja/või ravi ajal inimese toimetuleku võimet ja heaolu suurendada.

Vähidiagnoos muutis elu – paremuse poole!

Enamjaolt ei lähe aga kõik esimese hooga ülesmäge ning meie usk pannakse mitu korda proovile. Hoolimata oma toitumise tervislikumaks muutmisest, ei püsinud tema organism tervena. Jaanika jätkas endise hooga töö rabamist ning tegi selle kõrval ka kõvasti trenni, võttes ette mitte pool- vaid täispikki maratone. Juhtus, et mõnel hetkel tekkis suur energiapuudus, mis tõi kaasa ka kontrollimatud söömahood. Ühel hetkel avastati tal vähieelne seisund. „Sel hetkel ma lükkasin oma laua puhtaks ja tegin endale hommikust õhtuni uue plaani, hakkasin seda järgima.“ Töö justkui kandis vilja: välja opereeritud osadest vähieelset seisundit enam ei leitud. Jaanika usk toitumisse sai kinnitust. Siis otsustaski ta minna seda põhjalikumalt õppima ja astus Annely Sootsi Tervisekooli.

Saatuse vingerpussina diagnoositi Jaanikal pooleteist aasta pärast siiski vähk. „Eks esimene hetk oli muidugi šokk, aga natuke oli ka kibe maitse: ma ju toitun tervislikult ja pigem olin optimistlik, et mul on ju kõik korras. Ühe korra ju läks korda, kuidas siis nüüd ei lähe?! Teisalt sain alles siis päriselt aru, et inimese keha on tervik ja loeb kõik, mida sa endale teed – nii füüsiliselt, vaimselt kui ka selles osas, mida sa sööd. Sageli ei piisa ainult ühest muudatusest, vaid tuleb põhjalikumalt ette võtta kõik, et stress eemaldada vähemalt sellisel tasemel, et ta ei hävitaks keha.“

Oma elule aeg-ajalt kõrvalseisja pilguga vaatamine paneb asjad sageli õigesse tähtsuse järjekorda. „Mõnikord on vaja muuta ka oma ambitsioonid sellisteks, mis on realistlikud ja toovad ka kasu. Kogu aeg ei pea olema hull saavutusvajadus.“ Ühelt poolt tänu arstide professionaalsusele, ent teisalt isiklikule distsipliinile oma töö- ning puhkeaja ja toidulaua püsivalt tasakaalu seadmises kadus ka vähk.

Kuldreeglid: kuidas siis ikkagi tervislikult toituda?

Jaanika ütleb, et tema jaoks ongi tervislik toitumine vähivastane toitumine. „See tähendab seda, et ülekaalus on taimne toit, tarbin ohtralt eri värvi köögivilju, marju ja puuvilju. Minu toidulaual on olulisel kohal pähklid, seemned ja idandid, kaunviljadest punased läätsed ja kikerherned, ristõielised köögiviljad (lillkapsas, brokoli), küüslauk, sibul, kevaditi alati karulauk. Tarbin regulaarselt kurkumit koos musta pipra ja õliga ning ingverit. Joon päeva jooksul pidevalt leiget vett väikeste koguste haaval. Igapäevaselt joon rohelist teed, peamiselt matcha teed, kuna see sobib hästi mu seedesüsteemile ja on väga rikkalik antioksüdantide allikas. Kuna ema tehtud ülimaitsvaid hapukurke ei ole alati saada, olen hakanud ise köögivilju hapendama, sest hapendatud toidud soodustavad probiootiliste bakterite kasvu, mis kaitseb jämesooles tekkivate vähki põhjustavate ühendite eest. Toidulisanditest tarbin raskemetallidest puhastatud kalaõli ja D-vitamiini.

Toitu keedan, aurutan või küpsetan madalal temperatuuril rasvas või ahjus. Jälgin alati, et õli ei läheks suitsema – kui see juhtub, alustan otsast. Väldin toidu kõrbema minekut ja kuumutatud rasvainete mitu korda kasutamist. Mustad triibud grillitud liha peal on minu jaoks välistatud! Ühtlasi pean 13-tunniseid öiseid söögipause, et võimaldada seedesüsteemil puhata.“

Nii Jaanika enda toitumiskava kui ka klientidele loodu põhineb ühelt poolt Eestis kehtivatest toidu-, toitumis- ja liikumissoovitustest ning toitumist puudutavatest ravi- ning tegevusjuhenditest ja teisalt on tõendatud rahvusvaheliste uuringutega. Pidev enesetäiendamine on Jaanika igapäevaelu osa, kuna toitumisteraapia valdkond on väga kiiresti arenev.

Inimene kui imeline tervik

Jaanika soovib, et üha enam inimesi mõistaks: see, mida sööme, mõjutab igal tasandil kogu organismi ja üldist elukvaliteeti. „Kõige olulisem on see, et menüüs oleksid olemas põhitoitained: loomsed ja taimsed valgud, taimsed küllastumata rasvad ja kiudainerikkad süsivesikud, lisaks vitamiinid, mineraalained ja antioksüdandid. Meie keha lihtsalt vajab neid kõiki igapäevaseks toimimiseks. Isegi liigestehaigusi saab toiduga parandada – ja psüühilisi probleeme samamoodi. Soolestiku-peaaju telg on tegelikult tugevalt tõendatud ja üha enam psühhiaatreid suunab õige toitumise poole just seepärast, et see, kuidas me toitume, ja see, mis meile ajusse jõuab, on omavahel seotud.“

Mõnikord nõuab probleemi teadvustamine ning väljakutsega silmitsi astumine rohkem energiat ning suuremat julgust kui murega igapäevaselt tegelemine. Ent ka tuhandemiiline teekond saab ju alguse esimest sammust. Kõik oleneb suhtumisest!

Jaanikalt saab küsida toitumisalast nõu emaili teel jaanika.tapver@gmail.com.