Foto: Pixabay
Naistel on aegumatu küsimus, milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada. Kas riskida libiido vähenemisega ja valida mugav muretus ehk hormoonid? Samas, kui seksiisu pole, kas muretusel on kaalu?

Kolm naist jagavad oma intiimseid voodikogemusi erinevate rasestumisvastaste vahenditega. Naistele on väga ahvatlev teha elu lihtsaks, kasutades hormonaalseid kaitsevahendeid, kuid nii, nagu iga naise organism on omamoodi, on ka kogemused hormoonidega väga eriilmelised.

Tuuli


35aastane, kõrgharitud, püsisuhtes, rase, nne rasestumist kasutas kalendermeetodit, võttis viimase rasestumisvastase pilli kaks aastat tagasi.

Tahan tunda iha!


Pärast kaheksat aastat pille tundsin lõpuks füüsiliselt, et ma ei suuda neid rohkem võtta. Tajusin sageli, kuidas seest õõnsaks läheb, olin ärev, üldine enesetunne oli kehv. Pärast paarikuulist kõhklemist, kui sain aru, et just tabletid seda tunnet põhjustavad, jätsin nende võtmise päevapealt katki. Enesetunne paranes ja ootamatult hakkas ka vahepeal paisunud kehakaal iseenesest tagasi normi minema.

Seks kalendermeetodiga


Kuna viis aastat hormoonspiraaliga tundus liiga pikk aeg ja ühtegi teist sobivat rasestumisvastast meetodit ma välja ei mõelnud, kaalusin meeleheites isegi tantristlikku rindade masseerimist raseduse vältimiseks, mis pidavat järjekindlalt harrastades mõjuma. Samas oli see nii utoopiline, et otsustasin kalendermeetodi kasuks. See oli teadlik kaitseta seks — kui rasedaks jään, siis kindlasti sünnitan, ehk kolmas laps oli perre väga teretulnud. Soovisin lapsesaamist natuke veel edasi lükata ja samal ajal testida, kui kaua on nii võimalik rasedust vältida. Lõpuks vedasime välja poolteist aastat.
Tean, et kalendermeetod pole rasedusest hoidumisel kindel valik, sest oma osa on juhuslikkusel ja nn ohtlikel päevadel on naisel ju just suur seksiisu, nii et raske on end tagasi hoida. Kui praegust beebit ootama jäin, siis oligi iha nii laes, et ei suutnud mehele öelda, et kuule, võta nüüd välja. Pillidega ma sellist tunnet kogenud pole. Ka tuperõngaga polnud seksiisu kiita.

Pillideta olen seksikam!


Kui võrrelda perioode, mil olen kasutanud hormoone ja mil mitte, on seksiisu märgatavalt muutunud. Ka partner on seda tähele pannud, nii et see pole minu ettekujutus! Pille võttes on mu seksisoov olnud tunduvalt tagasihoidlikum kui pille võtmata. Pillideta tunnen end palju naiselikuma ja seksikamana ning lähen erutudes ka palju märjemaks, nii et seks on ka sellepärast palju parem. Samuti saan oma keha soovidest ja vajadustest paremini aru.
Pillide kasuks muidugi pean ütlema, et näonahk oli neid võttes tõesti veatu, aga kui kaalukausile panna libiido, siis mis see paar vinni otsaees ikka teeb! Panen peitekreemi peale ja olen ka ilus. Parem enesetunne ja hea seks kaaluvad minu jaoks kõik üles.

Merike


32aastane, kõrgharitud, abielus, enne laste sündi kasutas viis aastat beebipille ja pärast poolteist aastat hormoonspiraali, praegu usaldab kondoome.

Seks kui õudusunenägu


Pärast teise lapse sünnitamist teadsin, et lähemate aastate jooksul me kolmandat ei planeeri, kui üldse. Nii tundus, et hormoonspiraal on parim valik — lihtne ja mugav. Mind võlus eriti tõenäosus, et päevad kaovad ära. Nii läkski! Spiraal andis muretu mugavuse, mida ma teiste rasestumisvastaste vahenditega kogenud polnud. Varem pidin meeles pidama pillide õigel ajal võtmist ja kui unustasin, põhjustas see meeletut pinget.
Esimestel kuudel pärast hormoonspiraali paigaldamist tundsin end veidi uimase ja pahurana, aga nagu arst lubas, kadus ebameeldiv tunne paari kuu möödudes. Lootsin, et sama juhtub ka libiidolangusega, aga paraku mitte. Ma ise ei saanud alguses arugi, et midagi teistmoodi on, kuni mees hakkas ette heitma, et ma teda nii külma näoga vaatan, kui ta mind seksima ahvatleda püüab.

Seksisin mehe meeleheaks


Kui enne tundsin seksist mõnu ja enamikul kordadel sain ka orgasmi, siis pärast spiraali panemist jättis seks mind külmaks. Eelistasin õhtul pigem rahulikult magama minna kui mehega klaasi veini juua ja pärast teineteisest rõõmu tunda. Kodurahu huvides meelitasin end ikkagi seksima, aga võisin üritada kui palju tahes, vajalikku erutust, et rahuldust saada, ma ei tundnudki. Mehe meeleheaks seksida polnud ka suurem asi. Hakkasin pelgama olukordi, kus me kahekesi jäime — äkki ta tahab jälle seksida. Lõpuks ajas mõte seksist peaaegu et südame pahaks. Ma ei tahtnud, et mees mind katsub ega silitab. Vahel teesklesin magamist, et piinlikust olukorrast pääseda.

Libiido taastub


Iga kuu mõtlesin, et küll see möödub. Peab lihtsalt laskma kehal uue hormonaalse tasakaaluga harjuda. Samamoodi rahustasin ka meest, kes olukorraga üldse leppida ei tahtnud. Lõpuks ütles abikaasa, et tema rohkem seda pulli kaasa ei tee — selle asemel et muretumalt seksida, ei saa tema enam üldse seksida.
Nii lasingi spiraali välja võtta, kuigi kulutatud rahast oli kahju ja päevade taastumisest ka. Praegu oleme otsustanud kasutada kondoome ja need töötavad hästi. Seksiisu on tagasi ja mees rõõmus. Ma ei tea, kas julgen jälle hormonaalseid vahendeid katsetada. Möödunud spiraaliperiood oleks meie pere äärepealt lahku ajanud.

Kristi


37aastane, kõrgharitud, enne laste sündi kasutas 10 aastat pille, pärast laste sündi valis hormoonspiraali, praegu ühtegi kaitsevahendit ei kasuta.

Hormoonspiraaliga elu paranes


Lasin arstil hormoonspiraali panna kohe pärast teise lapse sündi. Minipille, mida olin katsetanud kahe lapse sünnitamise vahepeal, ma enam proovida ei tahtnud. Need muutsid mind tohutult ebastabiilseks — võisin ilma põhjuseta nutta ja tüli kiskuda. Pillide seast katse-eksituse meetodil sobivat otsida ei tundunud ka hea mõte.

Tõhus, lihtne ja mugav


Kohanesin spiraaliga suhteliselt pikalt. Pool aastat määris iga natukese aja tagant, aga päevi otseselt polnud. Sel perioodil ma tõesti ei saanud aru, mis täpselt toimub, aga enesetunne oli kogu aeg hea, meeleolu ja vitaalsus ka endisel tasemel. Ma ei muutunud spiraaliga emotsionaalsemaks, ei võtnud kaalus juurde. Lõpuks jäi ka määrimine regulaarseks — kaks päeva kuus. See oli ideaalne lahendus. Tõhus kaitse, lihtne ja mugav! Kinnitan kõike head, mida hormoonspiraali infoleht lubab. See on märkamatult emakas ja toimib igapäevaelu häirimata.
Seksiisu see mul ka ei muutnud. Kui mul libiidoga probleeme on olnud, siis kindlasti pole seda põhjustanud spiraal. Pigem on seda tinginud tühjaks tõmmatud energiavarud, kui lapsed olid väiksemad, või muud igapäevased asjad. See jäi ikka ju samaks, et väsinuna ma seksida ei tahtnud. Kui mehega olid suhted korras ja uni enam-vähem täis magatud, siis oli voodis ka kõik okei.

Pärast spiraali kõik taastus


Hormoonspiraali kasutasin kokku neli aastat ja oleksin saanud sellel lasta veel edasigi emakas olla, aga palusin spiraali välja võtta, et anda võimalus kolmandale lapsele. Pärast spiraali eemaldamist taastus naiste loomulik masinavärk kohe. Päevad algasid endise intensiivsusega. Muid muutusi polnud. Tundsin vaid emotsionaalset vabanemist, et keha saab oma rütmis toimetada, et ma ei sega talle oma suunamisega vahele.

Hormoonid kõigile ei sobigi

Miks hormonaalsed rasestumisvastased vahendid põhjustavad osal naistest halba enesetunnet ja libiido vähenemist, selgitab naistearst Galina Litter.

Iga naine on geneetiliselt ainulaadne, seetõttu on reaktsioon ravimitele igaühel isemoodi. See sõltub kaasasündinud genotüübist. Välisel vaatlusel hindavad arstid selle väljendust:

  • östrogeendominantsetel naistel on suured rinnad, paksud juuksed ja rasvkude on paigutunud naiselikult;
  • gestageendominantsetel naistel on selgelt väljendunud PMS ehk premenstruaalne sündroom: enne menstruatsiooni on meeleolu muutlik ja kaal tõuseb, sest tekib vedelikupeetus — säärtel, kõhul ja sõrmedel tekivad tursed, mis kaovad pärast menstruatsiooni;
  • rohkete meessuguhormoonidega naistel on mehetüüpi karvasust säärtel, reitel ja lahklihal, kõhu eesseinal ja ülahuulel, näol on akne. Nendel naistel on väikesed rinnad, verevaesed menstruatsioonid ja kitsas vaagen.

Genotüübi järgi saab naistearst aimu, milline östrogeene ja gestageene sisaldav kombineeritud hormonaalne kaitsevahend naisele sobida võiks. Kui naine ei tunne end hormoonpreparaate kasutades kehvasti, siis ongi valik olnud õige. Sagedamini kogevad seedehäireid, iiveldust ja halba enesetunnet naised, kes võtavad antibeebipille hommikuti tühja kõhuga ja joovad peale musta kohvi.

Kahjuks võivad kõik kombineeritud hormonaalsed vahendid kõrvaltoimena põhjustada libiido nõrgenemist. Kui see on häiriv, võib proovida hormoonikombinatsiooni vahetamist, kuid seda saab teha vaid katse-eksituse meetodil. Sageli on kasu väiksemadoosilistest ja uuematest preparaatidest, kuid enamikul sellistel juhtudel on patsiendid hormonaalsest kaitsest loobunud.
Hormonaalseid kaitsevahendeid hakatakse kasutama järjest varem — 15aastaselt ja isegi nooremalt — ning tarvitatakse pikka aega. Pikaaegsel tarvitamisel süvenevad aga häirivad kõrvaltoimed. Organismile tervikuna on sellest aga veel halvem “meetod” rasedusest hoidumiseks raseduse katkestamine naise enda soovil.
Libiidot ei vähenda mittehormonaalsed vahendid: kondoomid, Pharmatexi sarja lokaalsed tooted, munajuhade sulgemine naistel ja vasektoomia meestel, mis on lubatud kolme lapse puhul või alates 35. eluaastast. Kõrvaltoimete tõttu kasutatakse järjest vähem tavaspiraali, sest menstruatsioonid muutuvad pikaks ja vererohkeks, sageli tekib halvalõhnaline voolus, bakteriaalne vaginoos, mis kõik samuti vähendab seksiisu.
Iha saab turgutada apteegi käsimüügis olevate toidulisanditega, mis pidavat libiidot suurendama, tuntuim on maca-pulber. Proovida tasub libesteid ja miks mitte ka sekspoodides pakutavat.
Soovitan otsida endale sobiva rasestumisvastase vahendi, sest kui ei pea muretsema soovimatu raseduse pärast, paraneb ka paarisuhte kvaliteet. Antibeebipille, plaastrit ja tuperõngast saan soovitada vaid alla 35aastastele tervetele normaalkaalulistele mittesuitsetavatele naistele. Vanematel naistel suureneb tromboosioht ja sagenevad kõrvaltoimed.