Jõulud ja aastavahetus võivad kujuneda kiusatuste jadaks: seapraad sugulaste juures, piparkoogivaagen tööl, kõikvõimalikud maiustused sõpradelt, toidulasti käes vaaruv külmkapp kööginurgas ning möödapääsmatud pühade-eelsed koosistumised kolleegidega. Kui pidusöök on sedavõrd kergesti kättesaadav, nõrkevad ka kõige meelekindlamad kavatsused piiri pidada.

Pühade aegu süüakse sageli valedel põhjustel. Tahame ämmale rõõmu valmistada, sest ta on vaaritamisega palju jännanud. Sirutame käe üha uute kommide järele, sest karp seisab kutsuvalt laual. Firma teeb välja jõululõuna – ja katsu siis mitte „täie raha eest" paremaid palu manustada! Söömist ei suudeta lõpetada, enne kui ollakse end oimetuks vitsutanud, otsekui oleks jõulud vabanduseks minnalaskmismeeleolule. Paraku kogunevad ülemäärasest toidust, mida süüakse siis, kui näljatunne on juba kustutatud, tuntud vaenlased – liigsed kilod.

Vaevalt on tasakaalukas see inimene, kes ei suuda endale lubada ei lõõgastumist, mõnusat olemist ega elu nautimist, mille juurde kuulub kindlasti ka toit. Ent kui head enesetunnet ei anna muu kui pidev ülemäärane söömine, siis ilmselt kiputakse ületoitumisega korvama mingit tühja kohta oma elus. Söömisest kujuneb vitsutamine, kui seda põhjustab ilmselgelt teine ajend kui pelgalt keha toitmine.

Ülesöömise harjumus
Kontrollimatu ülesöömine ehk kompulsiivne söömishäire on anoreksia ja buliimia kõrval väga levinud söömishäire. Tervise Arengu Instituudi andmetel puudub Eesti kohta statistika, kuid Ameerikas kannatab selle all umbes 3% täiskasvanutest. Sedalaadi häire võib esineda igas eas, kuid enim vanuses 46–55 ning rohkem naiste kui meeste hulgas. Kuigi enamikul ülekaalulistel seda häiret ei ole, on ka ülesööjad tavaliselt ülekaalulised või rasvunud ning seda juba noorelt. Umbes pooled kompulsiivse söömishäire all kannatajad on lapsepõlves stressi küüsis olnud ning sageli ajab neid sööma viha, kurbus, igavus, üksildus või masendus. Liigsöömine võib alata tasahaaval või mõne tõsise kriisiga seonduvalt.

Nagu kõik juurdunud tavad, on ka söömisharjumused tekkinud pika aja jooksul ja nende muutmine pelgalt tahtejõuga eeldab ranget distsipliini ja motivatsiooni. Dieedid üksinda probleemi ei lahenda.

Figuurisõprade tegevjuhi Anne Piirsalu sõnul tuleks jõuluajal piirata söödava toidu koguseid. Ühekordne liialdamine ei tee veel kedagi paksuks, kuid mõõdukus jätab parema enesetunde – see ongi saladus, kuidas jõuluajal traditsioonilist head-paremat tervislikult nautida. „Võta näiteks üks väike jõuluvorstike, tee lihatükk pooleks ning tõsta kapsaid paar lusikatäit," soovitab Piirsalu. „Serveeri prae kõrvale sooja köögivilja, näiteks ahjukaalikat, küpsetatud porgandit ja punapeeti. Kõik see kokku annab korraliku kõhutäie, kuid jätab ruumi veel näksimiseks. Kui kõht läheb õhtu jooksul tühjaks, saab seda täita tervislike vahepaladega, nagu marineeritud köögiviljad ja seened. Magustoidulauale sobib vaagen tükeldatud puuviljadega, mis on ühtlasi laua ehteks."

Vähem valikuid!
Võlurohtu, mis söömist pidurdaks, ei ole. Nagu teistegi sõltuvuste puhul, kehtib vana tõde: kui elus ise muutust teha ei soovi, ei muutu midagi. Ravimireklaamid stiilis "võite süüa, mida tahate" tekitavad illusiooni, nagu oleks ülesöömisest võimalik vabaneda või kaalu kaotada ise asjasse puutumata.
Tervise Arengu Instituudi toitumisspetsialist Tagli Pitsi paneb jõululaua koostamisel südamele, et mida väiksem valik, seda vähem süüakse, sest inimesed kalduvad proovima kõike, mis lauale sätitud. „Tervisliku toidukorra aitab kokku panna taldrikureegel: eri salatid või aurutatud-hautatud-keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; põhitoit – nagu kala, kana või liha – võiks moodustada veerandi; lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid, ülejäänud veerandi."
Kui ülesöömise periood läbi, peaks toituma mõõdukalt. Oluline on aktiviseerida ainevahetust, mille eelduseks on soolestiku normaalne läbikäimine. Tagli Pitsi sõnul on seedetegevust parandavatest apteegipreparaatidest märksa efektiivsem mõõdukas füüsiline tegevus. Kasulik on juua vett, kuid mitte väga palju, piisab 2–3 klaasist päevas, suurema füüsilise koormuse korral pisut enam. Hea oleks kärpida alkoholi, kohvi, maiustuste, suhkru ja rasvase toidu tarbimist ning suurendada täisteratoodete, puu- ja köögivilja osakaalu menüüs.

Figuurisõprade soovitused kergemateks toitudeks:
* Hapukapsad valmista kalkunikintsu, mitte rasvase sealihaga. Võid kasutada aedube (nt Kidney oad). Üks võimalus on teha hapukapsad mee ja vähese õliga, millele lisada veidi õlut.
* Kartul keeda või küpseta ahjus koorega.
* Serveeri kerged salatikastmed eraldi ning ära tee salateid rohke majoneesi ja rasvase hapukoorega. Kastmeks kasuta näiteks Türgi või Kreeka jogurteid.
* Päris hea jõulutoit keedukartuli ja aedvilja kõrvale on heeringas.
* Serveeri võimalikult õhukesi piparkooke.
* Jõululaua magustoiduks sobivad toored või küpsetatud puuviljad.
* (Allikas: Figuurisõprade programmi konsultant Kaja Torm ja peakonsultant dr Mai Maser)

Ettavaatust – alkohol!
Tõstamaa Tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi:
„Õnneks on meil viimaste aastate pühadeaegne toidulaud märksa tervislikum kui varem. Söömisest tõsisem probleem on liigne joomine. Pahatihti ei jooda ju kalja või glögi, vaid alkohoolseid jooke. Üle kolme päeva kestvad pühad on tõsine katsumus haiglate erakorralise meditsiini osakondadele. Jõulud rikutakse ära kakluste, vägivallatsemise ja tülinorimisega. Kui vägijookide liigtarvitaja pääsebki kaklusest või kukkumisest, riskib ta ikkagi kõhunäärmepõletiku või tõsiste psüühikahäiretega.
Jõuluaeg on hoopis sügavama tähendusega kui söömine. Kokku saavad lähemad ja kaugemad pereliikmed ning ikka on kombeks istuda peolauda. Ju see kõige parem tunne tekibki ühiselt hüva toitu süües ja vesteldes. Ühekordne liigsöömine jõuluajal ei ole tervisele ja kehakaalule siiski väga suur mats.

Tõsisema tähendusega on püsiv, aastaringne väärtoitumine või nn stressisöömine. Sellega leevendatakse hingevalu, tekib ajutine meeleolu paranemine. Tõsi küll, süües tuntakse ka süümepiinu, teades kaalule astudes tekkivat ahastust.
Pühadeks peaksid targalt valmistuma nii lauakatja kui ka sööjad. Meie traditsioonilised jõuluroad – verivorst ja seapraad hapukapsaga – on kõike muud kui tervislikud ja kergesti seeditavad. Kui tahetakse tavadest kinni pidada, tuleb vähendada sellise toidu kogust, eelnevail päevadel kergelt paastuda ning pärast pidusööki samuti. Puhas arvestus ja bilanss – nii lihtne see ongi.

Aeg on tuua meie pühadelauale uusi roogasid. Salat eelroana, hautatud taine sea-, kana- või kalkunifilee kartulipüree või aurutatud riisiga, juurde rohke salat, mis on maitsev ja kena vaadata. Joogiks näiteks sidrunivesi, küpsetisteks isetehtud koduleib või pärmitainast pühadesai. Vältida võiks liiva- või muretaignast küpsetisi ja konservantidest krõbisevaid, aastaid säilivaid keekse-kooke. Võõrustaja või peolaua korraldaja võiks aegsasti paika panna söögiaja ja seltskondlikud tegevused toidukordade vahel. Mängud, jalutamine kas või toa piires, piltide vaatamine, laste etteasted...
Ei ole mõtet tarvitada isu vähendavaid või rasva imendumist pidurdavaid preparaate. Ülesöömise järel on parim lahendus mainitud põgus paast. Võiks püüda arvestada, mitu korda on tavaline toidukogus ületatud ning vastavalt sellele järgmistel päevadel vähendada toiduhulka, aga piiramata puhta joogivee kogust. Mingeid erilisi apteegitooteid ma ei soovitaks."

Testi, kas sind ohustab ülesöömishäire!
Vasta küsimustele "jah" või "ei".
• Kas sööd isegi siis, kui pole otsest nälga?
• Kas sul esineb ilma konkreetse põhjuseta söömissööste?
• Kas tunned ülesöömise järel süümepiinu ja kahetsust?
• Kas pühendad toidule liiga palju aega ja mõtteid?
• Kas ootad innukalt hetke, mil võid süüa segamatult, üksinda?
• Kas plaanid oma salajasi söömaorgiaid juba ette?
• Kas sööd teiste seltsis mõistlikult, ent üksinda topelt?
• Kas kaal mõjutab su elustiili?
• Kas oled püüdnud dieeti pidada vähemalt nädala – ning selles siis läbi kukkunud?
• Kas paned pahaks, kui teised ütlevad su ülesöömist nähes, et võiksid tahtejõudu üles näidata?
• Kas kinnitad endale (vastupidistele tõenditele vaatamata), et võid kaalust alla võtta, millal iganes soovid?
• On sul himu süüa teatud ajal, olgu päeval või öösel, väljaspool söögiaegu?
• Kas sööd selleks, et põgeneda murede või raskuste eest?
• On sind kunagi ravitud tüseduse või mõne muu toiduga seonduva seisukorra pärast?
• Kas su söömiskultuur teeb sind või teisi õnnetuks?

Kui vastasid jaatavalt rohkem kui 5 küsimusele, võib sind ohustada tõsine ülesöömishäire.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2013. aasta detsembris.