LIBEDAD TÄNAVAD TALLINNAS Foto: Arno Mikkor
Libedatel tänavatel kehtib vanarahva tarkus: parem karta kui kahetseda. Selle asemel, et mitu nädalat trauma tagajärgi ravida, oleks mõistlikum teha kõik, et kukkumist vältida.
  • Varu oma marsruudi läbimiseks tavapärasest rohkem aega.
  • Pane jalga karedapinnalise, libisemist takistavast materjalist tallaga või sügava tallamustriga jalatsid.
  • Vajadusel kinnita jalatsitele libisemisvastased lisatallad, jäänagad või spetsiaalsed jääpiigid.
  • Eakad inimesed võiksid võtta appi jalutuskepi, mille otsa on kinnitatud teravik.
  • Ole eriti ettevaatlik ühissõidukist või majauksest välja astudes.
  • Jälgi, kuhu astud, väldi jäätunud piirkondi.
  • Püüa kõndida päevavalguses või hästi valgustatud teedel.
  • Pea meeles, et kapuuts segab tee jälgimist.
  • Kanna talvemütsi, mis kukkumise puhul kaitseb pead.

Libedaga kukkumisel on sagedasemad traumad:

  • hüppeliigese piirkonna vigastused,
  • randmepiirkonna luumurrud,
  • peapõrutused.

Kui liiges on deformeerunud ja liigutused tugeva valu tõttu võimatud, võib tegu olla luumurru või liigese nihestusega. Helista hädaabinumbril 112 või palu seda kellelgi teisel teha. Anna võimalikult täpselt teada, mis juhtus, kus täpselt asud ja milline on sinu seisund.

Nikastuse, venituse või põrutuse korral hakkab kahjustada saanud liigese või lihase piirkond valutama, kuid liigutamine on võimalik. Ajapikku lisanduvad turse ja nahaalune verevalum.

  • Vajad rahu ja puhkust.
  • Pane kahjustada saanud piirkonnale midagi külma.
  • Fikseeri ala elastiksidemega, võimalda sellele rahu ja puhkust.
  • Hoia haiget jäset üleval: toesta käsi, pannes see ümber kaela, istudes aseta pöid kõrgemale jms.
  • Kolm esimest päeva hoia ümber sidemega fikseeritud haige koha võimalikult sagedasti jääkotti ning vajadusel määri sidemealust pinda apteegi käsimüügist saadava valuvaigistava salviga.
  • Tugeva valu korral võta ibuprofeeni sisaldavat valuvaigistit (3–4 korda päevas 400 mg korraga pärast sööki).
  • Järgmistel päevadel tee 3–4 korda päevas viinakompressi: sega viin pooleks veega, keera märjaks tehtud kompressilapp ümber haige liigese ja kata kilega. Hoia peal pool tundi.
  • Vajadusel pea telefonitsi nõu oma perearstiga.

Kui kukkudes lõid pea ära, võisid hetkeks kaotada teadvuse. Sel juhul on tegu kergemat laadi peapõrutusega. Helista hädaabinumbrile 112 või palu seda kellelgi teisel teha. Anna võimalikult täpselt teada, mis juhtus, kus täpselt asud ja milline on sinu seisund.

Kukkudes palja peaga vastu kõnnitee äärekivi, treppi vm, võib tagajärjeks olla tõsine peatrauma, mille tunnused on teadvusekadu kauemaks kui 10 minutit, iiveldus, oksendamine. Kaasneda võib ka peahaav. Igal juhul pead saama kiiret abi. Alarmeerivad nähud:

  • korduv oksendamine,
  • süvenev uimasus-letargia,
  • segasusseisund või ebaadekvaatne käitumine,
  • ühe kehapoole nõrkus,
  • krambihoog.

Peaajupõrutuse järel tuleb kannatanut 24 tundi jälgida, sest selle aja jooksul võivad ajus tekkida põrutuskolded. Mõni tund pärast kukkumist võib esineda peavalu, iiveldust, oksendamist.

  • Lama külili.
  • Võimalda endale puhkust ja rahu, soovitavalt 3–4 päevast kuni nädalani. Kehtib kuldne reegel, et mida rohkem pea pärast traumat puhkust saab, seda kiiremini peavalu ka kaob. Kui puhkus ei ole piisav, võivad valu ja uimasus kesta veel nädalaid pärast õnnetust.
  • Võta vajadusel valuvaigisteid ja jahuta põrutada saanud piirkonda.
  • Iiveldustunne ning 1–2 korda oksendamist on üldjuhul kerge peaajupõrutuse loomulik kaasnähtus. Ära satu sellest ärevusse.