. Jassu Hertsmann
Geenid annavad meile aimu kaugelt enamast kui ainult haigusriskidest, ütleb Eesti Geenivaramu ja TÜ genoomika instituudi juht prof Andres Metspalu. Nad mõjutavad meie iseloomu ja ka näiteks seda, kuidas me õpime või milline on meie sihikindluse ja keskendumisvõime tase.

Mida võiks iga inimene geenidest teada?

Inimesi huvitab kõige enam, millal ja millisesse haigusse nad jääda võivad ning kas neil on mõni geneetiliselt päritav anne. Tegelikult aga annavad geenid hoopis laiemat informatsiooni, millest suur osa on veel täiesti läbi uurimata.

Teadlased on DNA primaar­struktuuri määramisega tegelenud juba ammu, kuid alles viimasel ajal on see muutunud reaalselt meditsiini osaks. Ehkki terviseteemat seostatakse geenidega kõige tüüpilisemalt, määravad geenid palju enamat kui haigusriskid. Näiteks õppimisvõime on mõjutatud geenidest, samuti ööpäevased rütmid – kui keegi on väga hommikuinimene, on see pärit tema vanematelt, mitte aga õpitud omadus. Selle teadmisega saab arvestada elukutsevalikul. Kui ikka kell kuus ärkamine sugugi ei sobi, ei ole mõtet hakata lihalõikajaks, sest varsti on kõik sõrmed läinud. Samamoodi on kaasa sündinud vasakukäelisus. Jah, on võimalik õpetada vasakukäeline kirjutama parema käega, aga kas seda on vaja?

Millest geenid meile räägivad ja kui olulist infot nad su tervise, elu ja valikute kohta annavad?