Jake Melara / Unsplash
Üleminekuea keskne sündmus – menopaus (viimane munasarjade kontrollitud menstruatsioon) – saabub Eesti naistel keskmiselt 50aastaselt. Menopaus on universaalne füsioloogiline muutus, kuid üleminekuiga kulgeb siiski igaühel erinevalt, selgitab Tartu Ülikooli naistekliiniku arst-õppejõud Made Laanpere.

Mida peaks teadma ja kuidas ennast aidata?

Menopausile eelnevad mitmed muutused naise kehas, varasemad neist on seotud lastesaamisvõime kadumisega. Samas on munasarja talitluse hääbumisega kaasnev menstruatsioonide lõppemine kergenduseks paljudele, kes sellega seotud probleeme aastakümneid taluma või, paremal juhul, ravima pidid. Kaovad emakamüoomi, endometrioosi, polütsüstiliste ovaariumide sündroomiga seotud vaevused, valulikud ja vererohked menstruatsioonid jms.

Tekivad aga hormonaalsed muutused, mis põhjustavad muu hulgas nii spetsiifilisi üleminekuea vaevusi kui ka vananemisprotsessi algust. See toob paratamatult kaasa krooniliste haiguste avaldumise. Aktiivne elustiil, teadlikum tervisekäitumine, nüüdisaegne ravi ja isegi ühiskonna hoiakute muutumine aitavad küll tänapäeval mõningaid üleminekuea ja vananemisega seotud protsesse edasi lükata või leevendada, kuid menopausiiga need siiski kokkuvõttes mõjutanud ei ole. Kõige sagedasemad kiusajad on vasomotoorsed sümptomid – kuumahood ja sellega kaasnevad higisööstud.

Kuid üleminekuea sümptomeid on teisigi ning sellega kaasnevad anatoomilised, füsioloogilised ja psühholoogilised muutused mõjutavad ka naise seksuaalsust. Kuse- ja sugutraktis on palju naissuguhormoonide retseptoreid ning seetõttu ohustavad neid sagedased vaevused. Tupekuivus, seksuaalvahekorraga seotud valu, urineerimishäired on kõik põhjustatud limaskestade muutusest.

Võib juhtuda, et soov seksi järele on väiksem või on probleeme partneriga, kuid limaskestade kuivusest tingitud vaevused ei tohiks tänapäeval küll seksuaalelu segada. Neid saab ruttu, ohutult ja efektiivselt leevendada. Uuringud on näidanud, et seksuaalelu menopausieas mitte ainult ei paranda mina-pilti ja suhet partneriga, vaid suurendab ka motivatsiooni pöörata tähelepanu oma tervisemuredele ja järgida tervislikke eluviise. Kuna üleminekuea vaevuste tekkimise põhjus on munasarjade vananemine ja naissuguhormoonide puudus, siis ravi „kuldne standard” on östrogeenasendusravi.

Vahel võib vasomotoorsete hoogude korral abi saada ka muudest vahenditest (nt kognitiiv-käitumuslik teraapia), kergete sümptomite korral isegi mõnest taimsest prepraadist, ning tupekuivuse korral libeainetest, ent tõsiste sümptomite korral aitab vaid hormoonasendusravi. Tänapäeval ei ole üleminekueaga seotud vaevuste kannatamine enam vajalik. Enamik hirme tekib infopuuduse tõttu – rääkige oma hädadest ja hirmudest arstiga!

Loe lisaks: seksuoloog: menopaus ei ole hea vabandus seksist loobumiseks. Saa teada, kuidas ennast aidata