.
Juba sõna “menopaus” viib suunurgad allapoole, aga paraku pole sellest pääsu. Parem olla teadlik sellest, mis sind võib ees oodata, nii on vähem ebameeldivaid üllatusi.

Mis vahe on perimenopausil ja menopausil?

Kõige suurem erinevus seisneb selles, et perimenopausi ajal võib veel rasestuda. See on vanus, mil statistiliselt esineb teismeea järel kõige sagedamini soovimatuid rasedusi. Perimenopausi tunneb ära selle järgi, et menstruaaltsükkel hakkab jukerda­ma — muutub korrapäratuks ja vererohkeks või kaob mõneks ajaks ning ilmub uuesti. Menopausiks peetakse aega, mil viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud.

Kas kuulsatest kuumahoogudest on pääsu?

Enam kui 80 protsenti naistest kogeb kuumahoogusid ja keskmiselt vähemalt seitsme aasta jooksul. Mõned isegi kuni 20 aastat! Üks kuumahoog kestab kuni 5 minutit. Mõnikord kaasneb sellega südamekloppimine ja ärevus. Paljud naised tunnevad enne kuumalainet, et neid tabab paanikahoog. Kuumahoole võivad järgneda külmavärinad. Lõpuks küll naha­temperatuur normaliseerub, kuid selline seisund võib kesta kuni 30 minutit.

Väga tõhus võib olla hormoonasendusravi. Juhul kui see ei mõju, saab kasutusele võtta antidepressandid.

Aga öisest higistamisest?

Kuumahoogude sama häiriv sugulane on öine higistamine. Tõsise öise higistamissööstu ajal saad higist läbimärjaks. Kui higistamine on väga äge, võib koguni juhtuda, et pead linad ära vahetama ja kuiva öösärgi selga panema. Nii tunned end hommikulgi väsinu ja tujutuna. Hea uudis on see, et mõned naised neid vaevusi ei kogegi, kuigi on ka neid, kes higistavad nii öösel kui ka päeval.

Kas ma lähengi nüüd hulluks?

Kui tunned viha, kärsitust, ärevust, paanikat, kurbust, sul on nututuju või lihtsalt tunne, et sa pole päriselt enda moodi, siis ilmselt on tegemist üle­minekueaga. Meeleolumuutusi põhjustab hormonaalse taseme kõikumine ja need lõpevad, kui perimenopaus on möödas ja tuleb menopaus. Kehvem pool on, et östrogeenipuudus pärast menopausi muudab paljud naised vastuvõtlikuks depressioonile.

Mis aitaks?

Üks võimalus on võtta antidepres­sante või ärevust vähendavaid ravimeid, aga need ei pruugi aidata, sest meeleolumuutuste taga on hormonaalsed kõikumised. Väga tõhus võib olla hormoonasendusravi. Juhul kui see ei mõju, saab kasutusele võtta antidepressandid või ärevust leevendavad ravimid.

Miks ma pidevalt unustan?

Dementsus on vähetõenäoline, sest see tabab enamasti naisi, kes on vanemad kui 65 aastat ning hüppeliselt kasvab risk pärast 80. eluaastat. Pärast 50. eluaastat hakkab aju küll vananema, kuid tööalaselt pole see probleem, sest tähtsamad kui kunagi nähtud filmi pealkirja mäletamine on kogemused ja oskus seoseid luua. Kuigi on tõsi, et kuumahood ja kehv uni ei soosi keskendumist. Olulisem on aga, et mida lähemale menopausile jõuad, seda väiksem probleem on pidev unustamine ja keskendumisprobleemid.

Kas mälu annab päästa?

Uuringud näitavad, et mäluhäireid ja keskendumisraskusi leevendab aeroobne trenn. Nüüd on viimane aeg haarata kõnnikepid, hakata sörkima või jalgrattaga sõitma. Sama tähtis kui füüsiline aktiivsus on sõbrad — vananemisega kaasnevate vaimsete probleemide vastu aitab väga hästi mõnus õhtu sõpradega või koos nendega tehtud jalutusring. Oluline on ka uute oskuste omandamine. Uus elukutse, värske hobi või seni proovimata treening spordiklubis sobivad hästi. Ristsõnade lahendaminegi on abiks. Ei tasu unustada ka tervislikku toitumist, mis tähendab rikkalikult oomega-3-rasvhappeid andvat ja mitmekesist toitu.

Nüüd on viimane aeg haarata kõnnikepid, hakata sörkima või jalgrattaga sõitma. Sama tähtis kui füüsiline aktiivsuson sõbrad.

Miks ma ei maga?

Hilistes neljakümnendates ja varastes viiekümnendates kogevad pooled naised suuremal või vähemal määral unehäireid. Keskeas naistel näivad domineerivat kerge une tsüklid ja sügavale unele jääb vähem aega. Mida pikem on kerge uni, seda vähem tunneme end hommikul väljapuhanuna. Üleminekueas võivad hakata tooni andma depressiivsed meeleolud, mis on kehvad kaaslased unetusele. Uneuuringutele peaksid kindlasti minema hoogsad norskajad ja tõelised unetud — kaalul pole ei rohkem ega vähem kui sinu elu. Teadustööd seovad nimelt pideva magamatusega mitmeid eluohtlikke nähtusi, nagu näiteks insult.

Mis juhtub vagiinas, see jäägu vagiinasse!

Ebameeldiv tõde on, et üleminekuperiood toob vulvasse ja vagiinasse muutused, mida nimetatakse atroofiaks. Hormoonide taseme langus toob kaasa häbeme- ja tupepiirkonna kudede õhenemise, kuivuse, elastsuse vähenemise ja koguni põletikulise seisundi. Võib öelda, et tupp muutub hapramaks ja õrnemaks. Seetõttu kogevad pooled naistest selles piirkonnas kõrvetustunnet, ärritust ja kihelust. Seksuaalvahekord võib olla valulik. Lahenduste otsimist alusta kontrollist, ega sul ole herpest või mõnd bakteriaalset infektsiooni.

Kas olukord on lootusetu?

On looduslikke vaginaalseid niisutusvahendeid, näiteks oliivi- või E-vitamiini õli ehk nisuiduõli, mida müüakse looduspoodides. Neid kantakse kuivuse leevendamiseks tuppe. Vaginaalsed libestid on mõeldud vahekorra ajaks, looduslikke niisutusvahendeid tuleb kasutada aga mitu korda nädalas samasuguse hoolega nagu näokreemi. On ka lokaalsed östrogeeni sisaldavad ravimid, mida saab tuppe viia. Erinevalt hormoonasendusravist on toime kohalik ja kogu organismi ei mõjutata.

Midagi pole teha, aga nahk muutub õhemaks, kuivemaks ja lõdvemaks.

Miks kogu elu keerleb WC ümber?

Kuigi pooled naistest kogevad kergemaid või tõsisemaid uriinilekkeid, pole peamine põhjus mitte menopaus, vaid ülekaal, sünnitused, diabeet või eemaldatud emakas, samuti vaagnaelundite, nagu emaka, põie, tupe ja päraku allavaje. Kusepidamatust on kaht tüüpi. Esimene on selline, kus leke toimub aevastamise, naermise või hüppamise tõttu. Teisel juhul tühjeneb põis ise mõnel ootamatul hetkel. See on ülimalt häiriv nähtus, mis võib panna ka seksist loobuma, kahjustades tõsiselt elukvaliteeti. Lisaks esineb üliaktiivse põie sündroomi, mille korral on vaja väga tihti tualeti vahet käia. Nüüd on hea aeg tuletada meelde tupelihaste harjutused: kokku-lahti! Kuid põieprobleeme ei tasu võtta kui paratamatust, tänapäeval on arstidel häid lahendusi.

Kortsud on lõbusatel inimestel.

Midagi pole teha, aga nahk muutub õhemaks, kuivemaks ja lõdvemaks. Nüüd on aeg võtta välja dividendid — kui oled nahka hoolikalt puhastanud ja kreemitanud ning elanud tervislikku elu, võid võita viis või rohkemgi aastat. Nüüd on viimane aeg lõpetada enda pruuniks grillimine. Ei tasu põlata ka keemilist koorimist, Botoxit, täitesüste või laserravi, aga ära unusta, et hea värskendus on selline, mida kõrvalseisjad ei märka — kiidavad vaid head toonust või puhanud ilmet.

Laiguline näonahk ja vajunud silmalaud.

Paljudel keskealistel naistel tekivad näole ja kätele pigmendilaigud. Mõnel on see pärandus rasedusest, enamikul aga päikesest. Kui need häirivad, saab üsna kergelt abi kosmeetikult, kes kasutab happekoorimist. Sügavamate laikude eemaldamiseks tasub küsida nõu ilukliinikutest — meetodeid on mitmesuguseid. Tugevalt vajunud silmalaugudele annab väike lõikus uskumatult värske ilme ning protseduuri jälgi ei suuda avastada ka kõige tähelepanelikum Sherlock.

Juuksed kaovad ja kehakarvad vohavad.

Menopausi eel on üks tavalisemaid muresid juuste väljalangemine ja sellel ei näi lõppu tulevat. Nüüd on viimane aeg loobuda vesinikblondist värvist. Kui sulle sobivad heledad juuksed, siis värvi neid heledamaks salguti, kuid hallinevatele juuksejuurtele kanna vähem kahjustavaid värve. Abiks võib olla E-vitamiini ehk nisuiduõli tarvitamine toidulisandina. Kehakarvade eemaldamiseks on lisaks žilettidele ja vahatamisele olemas fotoepilatsioonimasinad. Hallide juuksekarvade väljakitkumine ei päästa, sest asemele kasvab uus hall karv.

Loe rohkem Tara Allmeni raamatust “Menopausist valehäbita”.