Foto: Shutterstock
Oktoobri-novembrikuu Tervis Pluss kirjutab, mis määrab selle, kes kuulub kõrge vererõhu riskirühma ja mida on võimalik teha, et seda ära hoida. Siin on aga veel mõned faktorid, mis võivad vererõhku mõjutada.

* Üksinduse tunne, mis on segu tõrjutusest, pettumusest ja ärevusest.

* Olukorrad, kus tahtmatult hinge kinni hoitakse. Ka lihaspinge seljas võib panna hingamises pause tegema. Tasub jälgida hingamisrütmi ja õppida hingamisharjutusi.

* Uneapnoe suurendab nii kõrge vererõhu kui ka teiste südame-veresoonkonnahädade teket.

* Vedelikupuudus on üks peamisi vererõhu tõstjaid. Just sel põhjusel on ka sool kahjulik.

* Kehas peab olema vedeliku töötlemiseks sobiv naatriumi ja kaaliumi tasakaal. Võib olla, et hoolimata vähese soolasusega dieedist on vererõhk ikkagi kõrge. Eriti kui menüüs on palju töödeldud toitu — ka leib ja sai oma soolasisaldusega lähevad arvesse.

* Aspiriin, paratsetamool ja ibuprofeen võivad mõnevõrra vererõhku tõsta. Tõsi, enamikul inimestel väga vähe.

* Tuntud nohurohud, mille toimeaine on pseudoefedriin ja fenüülefriin, eriti viimane koosmõjus paratsetamooliga, ahendavad veresooni, tõstavad vererõhku ja võivad vähendada vererõhuravimite toimet. Küsi apteekrilt nohuravimit, mis sobib kõrge vererõhu korral.

* Mitte ainult ravimitel pole kõrvaltoimeid, vaid ka ravimtaimedel. Hõlmikpuu, ženžennijuur, guaraana-pauliinia ja naistepuna tõstavad vererõhku. Samuti võivad need mõjutada vererõhku alandavate ravimite toimet.

Loe pikemalt kõrge vererõhu kohta SIIT.