Rasvumise põhjuseks on pikaajaline liigse energia omastamine, mida keha ei suuda ära kulutada. Sageli on põhjuseks just väikesed energiakogused tarvitatuna pikema aja jooksul, näiteks ühele küpsisele vastavad liigsed 50 kcal päevas. Liigse energia salvestab keha rasvana, mis aitab kaasa ülekaalu tekkimisele.

Uuringud on näidanud, et rasvumise tekkega on seotud mitmed erinevad faktorid. Määrav on nii pärilikkus, kuid ka haridustase, psühholoogilised mõjud ning majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised faktorid. Ülekaalu põhjustab nende faktorite kompleksne mõju, mis erineb riigiti. Ümbritseval keskkonnal ning lapsepõlvel on samuti oma roll mängida, näiteks kergliiklusteede turvalisus mõjutab samuti meie liikumisharjumusi.

Kas süüdi on ikka geenid?

Paljud teadlased on proovinud arvutada, kui suure osa rasvumisest võib panna geneetika arvele. Tulemused on andnud erinevaid vastuseid, sest kasutatud on erinevaid meetodeid.

Rootsi Karolinska instituudi arst Finn Rasmussen lisab, et nende uuringud on näidanud, et rasvumine võib 50-60 protsenti ulatuses olla seotud geneetikaga. See tähendab, et ülekaaluliste või rasvunud vanemate puhul on 10-15 korda suurem risk, et lapsed tulevad ülekaalulised kui normaalkaaluliste vanemate puhul.

Geneetiliste faktoritest üksi ei piisa, sest näljahäda korral ei muutu ükski inimene ülekaaluliseks. Et tekiks ülekaal, peab olema piisavalt toitu kättesaadaval. Meie geenid ei muutu nii kiiresti, et see oleks praeguse rasvumisepideemia põhjuseks. Seepärast on mõistetav, et otsitakse põhjuseid meie muutunud liikumis- ja toitumisharjumustes ning sotsioloogilistes-majanduslikes näitajates.

Stress, öötöö või nõrk iseloom on kõiges süüdi?

Ülekaalu mõjutab oluliselt ka tööelu ja stress: stressi korral suureneb stressihormooni tootmine, mistõttu rasv ladestub just vöökohale. Vahetustega töötajaid uurides selgus, et öötööd teinutel on suurem tõenäosus ülekaalu tekkeks kui töökaaslastel, kes töötavad peamiselt päevases vahetuses.

Varasemalt arvati, et rasvumise põhjustab nõrk iseloom, kuid tänapäeval on teada, et tegemist võib olla kroonilise haigusega, mis vajab ravi, teatab doktor Finn Rasmussen. Ülekaal ei ole haigus, vaid riskiolukord.

Ajaloos on pikka aega kaalutõusu ning ümaraid kehavorme peetud tervise ja heaolu tunnuseks. Maailma teatud piirkondades, nagu näiteks Aafrikas ning Vaikse ookeani saartel on arvamus senini samasugune. See selgitab, miks Vaikse ookeani saartel on suur ülekaaluliste hulk.

Sotsiaal-majaduslike faktorite ning rasvumise vahel on tugev seos, mida on näidanud ka mitmed uuringud: rasvumine on rohkem levinud lihttööliste kui valgekraede hulgas. Majanduslikult kehvemal järjel olevad inimesed on jõukatega võrreldes sagedamini ülekaalusised.

Noorukite toitumisharjumusi uurides selgus, et noored, kelle emadel on madalam haridustase, jõid rohkem karastusjooke ning sõid kiirtoitu kui nende eakaaslased, kelle emadel oli kõrgem haridustase. Seda võib selgitada suuremate teadmistega, mistõttu on neil lihtsam analüüsida tervise, toitumise ja treeninguga seotud informatsiooni. Stockholmis läbi viidud analoogne uuring näitas, et noorte tüdrukute rasvumine on kolm korda tõenäolisem tüdrukute hulgas, kelle emal on madal haridustase (poiste puhul kaks korda tõenäolisem).

Selgituseks võib olla toidu valik, perekonna elustiil ning ka stress. Heal majanduslikul järjel perekonnal on võimalik lastele valida meelepärane treening, sest vanemad saavad endale lubada laste trenne kui ka vajalikku varustust.

Samuti on erinevates ühiskonnakihtides erinevad sotsiaalsed nõudmised. Keskklassi laste puhul pole ehk see sama aktsepteeritav, et lapsed vabal ajal mingi koolivälise tegevusega ei tegele. Nendes perekondades soodustatakse laste liikumist ning aktiivsust. Lisaks on vanematel jõudu koos lastega sportimiseks ja liikumiseks.

Toitumisharjumuste muutusest tingitud ülekaal

Muutunud on ka inimeste toitumisharjumused. Küsimustik näitas, et näiteks Rootsis tänapäeval kulutatakse päevas keskmiselt 14 minutit toidu valmistamiseks. See aeg on nii lühike, et pole võimalik isegi kartuleid koorida, rääkimata nende keetmisest, köögiviljade hakkimisest või liha valmistamisest.

Toidukorrad on muutunud kaootiliseks ning kui inimene ei söö regulaarselt, kaotab ta ülevaate sellest, kui palju ta tegelikult üldse sööb. Meil ei saa kõht kunagi korralikult täis, samas ei teki meil ka õiget näljatunnet. Selle asemel arvame, et peaksime sööma ning pistame endale kogu aeg midagi põske.

Kui varem eksisteerisid üksnes konkreetsed toidupoed ning needki olid avatud ainult teatud kellaaegadel, siis nüüd on võimalik ööpäevaringselt toitu osta. Ning ka lapsed, kel on rohkem taskuraha kui kunagi varem, saavad olenemata oma asukohast peaaegu alati osta karastusjooke, maiustusi või kiirtoitu. Paljud uuringud on aga näidanud, et vedelal kujul saadud kalorid petavad keha täiskõhutunde mehhanismi.

Ka kodud on muutunud — varem pidi toitu valmistama pliidil, mis nõudis kodukokalt teatud oskuseid. Tänapäeval on mikrolaineahju abil ka väikesel lapsel võimalik soojendada omale toitu.

Rasvumine ei ole põhjustatud ainult söödud joogist ja toidust. Oluline on ka igapäevane liikumine. Ühendkuningriikides tehtud uuring näitas, et väikeste laste füüsiline vabadus saabub ca 3 aastat hiljem kui veel 30 aastat tagasi. Lapsed ei jookse, mängi ega sõida rattaga sama palju, kui varasemad põlvkonnad seda tegid ning seetõttu on nad ka füüsiliselt passiivsemad. Paljudel vanematel on nii stressirohked tööpäevad, et neil puudub jaks lapsega jalutamiseks, mistõttu sõidutatakse teda pigem kärus. Vanemad lapsed viiakse autoga kooli, et jõuda valmis hommikuste tegevustega.

Kui lisada siia juurde veel ahvatlevad istuvad meelelahutused nagu arvuti, tahvelarvuti ja televiisor, ei muuda see füüsilise aktiivsuse osakaalu just suuremaks.

Üks probleem istuva meelelahutuse juures on veel — meil on muutunud harjumuseks otsida omale kohe midagi näksimiseks niipea, kui end televiisori taha sätime.

Allikas: www.kaaluabi.ee