Catalin Pateo / Unsplash
Efektiivne rinnavähiennetus saab alguse lihtsatest asjadest.Tähtis on nii kodune enesevaatlus kui ka see, et haigekassa rahastatud sõeluuringul kindlasti osaletaks.

Eestis diagnoositakse igal aastal keskmiselt 800 uut rinnavähi­juhtumit ning kuigi tegemist on haigusega, mida paraku ennetada ei saa, on regulaarsel vaatlusel ja kiirel reageerimisel oluline roll rinnavähi varajases avastamises ning sellest paranemises. Kuna rinnavähidiagnoosi saanutest 1–2% on mehed, on oluline, et nii naised kui ka mehed oleksid oma keha suhtes tähelepanelikud ning pöörduksid kahtluse korral kohe rinna tervise kabinetti.

Kui ma vaid oleksin varem tegutsenud!

Katrin on 50ndates eluaastates naine, kellele peale vaadates ei saaks arugi, millest ta läbi tulnud on. Tema elurõõm on nakatav ning olek positiivsust ja tasakaalukust õhkav. Nüüdseks on sellest umbes viis aastat, kui ta avastas duši all käies, et tema rinnad on teistsugused kui varem – nii silmaga vaadates kui ka kombates kuidagi kummalised. Peab tõdema, et ­Katrin ei olnud varem oma rindade tervisele mõelnud – kuid nüüd oli näha muutusi, mida eirata ei saanud. See tekitas kahtluse, et äkki on midagi viltu.

Katrin tunnistab, et temagi ei olnud kunagi sõeluuringul käinud. Alati, kui saabus kutse, olid ikka teised asjad olulisemad. Ehk oleks sellest abi olnud ja toimunut oleks saanud ära hoida – kuid nüüd ei ole nendest oleksitest-poleksitest Katrinil enam abi.

Nii silmaga vaadates kui ka kombates olid rinnad kuidagi kummalised.

Kui naine rinna tervise kabinetti jõudis, selgus karm tõde: rinnavähk. See tähendas, et tuli minna kohe operatsioonile ning järel­ravina läbi teha ka keemia-, kiiritus- ja hormoonravi. Oli raske aeg, kuid lähedaste toe ja abiga tuli ta sellest välja. See oli olukord, mida Katrin ka vaenlasele ei soovi.

Nüüd ütleb vapper naine, et tegelikult peab ta õnnelik olema. Et on siin, elab ja hingab. Et kõik on seni läinud nii, nagu läks. Siiski arvab ta, et nii nagu ta ise, arvavad ka paljud teised, et nendega seda ei juhtu. Juhtub – ja rohkem, kui arvata tahame. Selleks, et end hoida, nii kehaliselt kui ka hingeliselt, soovitab Katrin kindlasti sõel­uuringukutset mitte eirata. Sest sõraline ei vali ohvreid mingite kindlate kriteeriumide alusel.

“Nüüdseks olen oma elustiili muutnud – pean ennast olulisimaks. Toitun ja elan võimalikult stressivabalt, käin kontrollis ning hoian positiivset meelt. Kuid teistele ütlen: te ei soovi kindlasti tunda seda kahetsuse tunnet, et kui ma oleksin käitunud nii... Loodan, et suudan oma looga vähemalt mõnegi naise mõtlema panna ning kui sõeluuringukutse teieni jõuab, leiate selle aja minna. Tean, et töö ja muude kohustuste kõrvalt on tihti keeruline leida aega enda jaoks, kuid see aeg tuleb leida, sest kaalul on teie elu ja tervis,” tõdeb ta.

Sõeluuring – võimalus olla kindel

Ida-Tallinna keskhaigla rinna tervise kabinetis patsiente vastu võtva günekoloogi Gabor Szirko sõnul hakkab rinnavähi sagedus kasvama üldjuhul 40ndates ning tipneb 50–60ndates eluaastates. “Just seetõttu on riiklik mammo­graafiline sõeluuring suunatud sellele vanusegrupile. Nooremate naiste puhul takistab muutuste avastamist liiga tihe rinnanääre, mistõttu ei ole mammograafia selles vanuses uurimismeetodina piisavalt täpne,” selgitab ta.

Rinna tervise kabinetti võiksid pöörduda naised, kes on leidnud rinnast moodustise või muu muutuse.

Rinna tervise kabinetti võiksid tema sõnul pöörduda kindlasti naised, kes on leidnud rinnast mingi moodustise või mõne muu muu­tuse, mis viitab rinna­haigusele. “Samuti soovitame tulla 40+ elu­aastates naistel, kes pole kunagi mammo­graafilisel uuringul käinud – teeme neile baasmammogrammi, et edaspidiste muutuste korral oleks võrdluseks pilt normaalsest, tervest rinnast. Samuti soovitame pöörduda neil, kelle emal, isal, õel või vennal on varem diagnoositud rinnavähk. Neil on mõistlik sõelumisega alustada veidi varem, kuna haigestumise risk on suurem,” lisab dr Szirko.

Sõltuvalt vanusest ja ­riski­astmest koostatakse rinna tervise kabinetis patsiendile individuaalne jälgimiskava, uuringutest tehakse noorematele patsientidele ultraheli, vanematele mammo­graafia ning ülisuure riskiga naistele magnetresonantstomograafia uuringud. “Esimesed mammogrammid võiksid olla tehtud 40. eluaastal ning alates 50. eluaastast soovitame kõigil osaleda rinnavähi sõeluuringus. Väga tähtis on enesekontrolliga jätkata ka sõel­uuringu vanuses, sest rinnavähk võib tekkida ka kahe uuringu vahel ning uuringu käigus ei pruugi avastada päris kõiki juhtumeid,” räägib dr Szirko.

Günekoloog Gabor Szirko sõnul hakkab rinnavähi esinemise sagedus kasvama üldjuhul 40ndates eluaastates.
Foto: Kristjan Järv

Hooli tervisest iga päev

Kuidas saavad aga naised oma rindu kontrollida kodustes tingimustes ja kuidas tuleks seda teha? Kuhu pöörduda siis, kui on soov lasta oma rindu kontrollida arsti juures, ning mida teha olukorras, kui vastuvõtule ei pääse?

“Esmases ennetuses on oma osa regulaarsel kodusel kontrollil,” tõdeb dr Szirko. “Kõige mugavam on katsuda oma rindu iga kuu umbes nädal pärast menstruatsiooni, sest rinnad on siis kõige pehmemad. Soovitan astuda peegli ette ja kombata rinnad läbi. Kui seda iga kuu teha, olete ka teadlik, kui rinnas on toimunud mingisugune muutus,” selgitab günekoloog.

Rindade kontrolliks ei pea kindlasti ootama günekoloogi vastuvõtule pääsemist ega küsima perearstilt saatekirja. “Rinna tervise kabinetti pääseb saate­kirjata, järjekord on enamasti paari nädala pikkune. Lisaks aga oleme püüdnud tagada tõsisema hädaga patsientidele rohelise tee – kui kaebuseks on tükk rinnas, võib meiega ühendust võtta ka meili teel, kirjutades rind@itk.ee. Siis leiame kiirema lahenduse.”

Muret tegevad rinnaprobleemid

Günekoloogi sõnul pöördutakse rinna tervise kabinetti eelkõige siis, kui avastatakse rinnas sõlm. “Kõiki uusmoodustisi tuleks uurida kombeldes ning ka piltdiagnostika ja biopsia abil.”

Vastuvõtule tullakse ka rindade valulikkuse pärast, mis muude sümptomite – tükk, naha sissetõmme, turse – puudumisel ei ole rinnavähi tunnuseks, vaid enamasti on vaevuse põhjuseks üle­pingest tingitud närvi- ja lihase­valu. Rindade valulikkuse korral oleks mõistlik anda valutava poole käele puhkust ning tugevama valu korral võtta mõned päevad käsimüügis saada olevaid valuvaigisteid. Kui valu püsib kauem kui 2–3 kuud, oleks mõistlik siiski rinna tervise kabinetist läbi astuda.

Sageli pöörduvad naised vastuvõtule ka rinnanibust masseerimisel välja voolava eritise tõttu, kartes, et tegemist võib olla rinnavähi esimese sümptomiga. “Tegelikult toodab rinnanääre pidevalt väikeses koguses eritist, mis rinda pigistades nibust välja tuleb. Füsioloogilist eritist tuleb mitmest piimajuhast ja enamasti mõlemast rinnast korraga ning see möödub, kui pigistamine lõpetada. Kindlasti vajab põhjalikumat uurimist verine nibueritis, mis püsib kauem kui paar nädalat – see võib olla seotud kasvajaga, mis rinnas laguneb ja veritseb,” selgitab dr Szirko.

Kohe peaks pöörduma arsti poole siis, kui avastatakse tükk rinnas. “Kui naine või mees leiab rinnast tüki, võiks ta meile kirjutada ja vältida oote­aega. Iga tükk pole vähk­kasvaja, kuid kõiki sõlmi tuleb kiirelt ja põhjalikult uurida. Teised rinna­vähi tunnused on verine nibueritis, naha sissetõmme ja turse ning vahel ka suurenenud lümfisõlmed kaenla all,” loetleb günekoloog.