Foto: Pixabay
Puugid aktiveeruvad siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb +5 kraadini, nii et meie kliimas on puugid tegutsemas varakevadest hilissügiseni ja mitte ainult suvel, nagu vahel eksklikult arvatakse. Kui puukentsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida, siis borrelioosi vastu mitte. Borrelioos on aga hiiliv haigus, mis võib halvata kogu elu.

Kuus borrelioosimüüti


1. Borrelioosi läbipõdemine annab immuunsuse. — Ei vasta tõele! Borrelioosi võib nakatuda korduvalt.

2. Mul on puugivaktsiin tehtud! Mind borrelioos ei ohusta! — Ei vasta tõele! Vaktsineerida saab ainult entsefaliidi vastu.

3. Ma ei satu loodusesse, elan linnas. Mind puuk ja borrelioos ei ohusta! — Ei vasta tõele! Puuke leidub ka linnaparkides, rannas, koduaias.

4. Ma ei ole oma kehal näinud ühtegi puuki. Mul ei ole kindlasti borrelioosi! — Ei vasta tõele! Võib juhtuda, et peseme kergelt kinnitunud puugi duši all svammiga hõõrudes enesele teadmata ära või on nakatunud puuk lihtsalt üle meie keha jalutanud. Ent kehal leidub mikrohaavu, mille kaudu võib mürgine puuk meid nakatada.

5. Puugid on ohtlikud ainult saartel ja rannikualadel. — Ei vasta tõele! Kuigi saartel ja Eesti äärealadel on tuvastatud rohkem vastavaid juhtumeid, võivad nakatunud puugid olla kõikjal.

6. Puugid on ohtlikud ainult mais-juunis. — Ei vasta tõele! Puugid on ohtlikud varakevadest sügiseni. Puugi eluks vajalik ööpäevane temperatuur on +5 kraadi.

Diagnoosimise keerukus

Isegi kui sa pole oma kehal puuki märganud, tuleks nakatumist borrelioosi hakata kahtlustama siis, kui tunned end pidevalt väsinuna, su lihased ja liigesed valutavad ning pea tuikab ja käib ringi. Kui oled puugihammustusest teadlik ja hammustuskohas tekib punane suurem laik, mis suureneb ja ei kao, siis on enamasti tegu borrelioosiga.

Perearst Sirje Reinmets (Kristiine perearstid OÜ): “Borrelioosi sümptomid on inimestel erinevad, see teeb diagnoosimise sageli keerukaks. Kui patsient tuleb minu juurde mõne nädala taguse puugihammustuse pärast ning selle ümber on näha punast suurenevat laiku, ei hakka ma vereproovi üldse tegemagi. On selge, et tegemist on borrelioosiga. Ka mul endal on Muhu puugist tekkinud põlveõndlasse punane laik, mis kadumise asemel hoopis suurenes. Võtsin antibiootikume ja ravisin end terveks.
Kui puugihammustuse ümber on küll ilmunud punane laik, aga see peagi kaob, ei pruugi tegu olla borrelioosiga. Ent arstile võib mure korral end ikka näidata.
Samas ei tekigi paljudel juhtudel punetust. Sellisel juhul võib borrelioos jääda pikalt tuvastamata, lausa aastaid. Inimesed ei vii väsimust ja lihasevalu kokku puugihammustusega. Seetõttu tasub pärast seda enesetunnet tähelepanelikult jälgida. Oluline on meeles pidada, et sümptomid ei löö kohe välja, vaid alles nädalaid hiljem. Sageli aetakse borrelioosi segi gripiga. Väsimus, lihase- ja peavalu, palavik võivad olla ka borrelioosi märgid.
Kui haigus on tuvastatud, tuleb kindlasti antibiootikumikuur lõpuni teha. Tegu on tugevatoimeliste ravimitega, mille võtmisse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Borrelioos allub väga hästi antibiootikumravile. Kui ravimikuur jäetakse pooleli, tekivad haiguse resistentsed tüved, mis ei pruugi hiljem alluda ravile. Välja ravimata borrelioosi korral võivad aga välja kujuneda haiguse raskemad vormid, mis kahjustavad liigeseid, närvisüsteemi või südant.

Tean, et internetis müüakse borrelioosi kiirteste. Ma ei saa keelata neid proovimast, ent arstina suhtun neisse pigem skeptiliselt. Koduste proovide usaldusväärsus pole võrreldav haiglalabori omaga.”

Foto: Pixabay

Kui leidsid kehalt puugi…

  • Enne kui hammustusest pole möödas 2–3 nädalat, pole mõtet vereanalüüsi teha, sest antikehad ei teki verre kohe, vaid alles hiljem.
  • Vaata, kas puugihammustuse kohal on 3–5 cm suurune punetav laik, mis ajapikku laieneb. Kuu aega hiljem võid tunda väsimust, liigese- ja peavalu, jõuetust. Tekivad gripilaadsed sümptomid.
  • Kui kahtlustad borrelioosi, pöördu perearsti poole, kes suunab sind vereproovi andma. Palu perearstilt saatekirja infektsionisti juurde.
  • Kui sa ei saa mingil põhjusel perearstilt abi, pöördu tasulisse laborisse.

Peale borrelioosi võivad väsimust põhjustada ka teised haigusseisundid:

  • maksa- ja/või neerunäidud on korrast ära (liigne alkohol, hepatiit)
  • kilpnäärme alatalitlus
  • aneemia (raua- või B12-vitamiini vaegus)
  • D-vitamiini puudus