Rain Vääna, Pikema Sõpruse Päev
5 000 meest üle Eesti võtsid end kokku ja läksid vabatahtlikult arsti juurde oma tervist kontrollima - sellega on mullu käivitunud Pikema Sõpruse Päev kahtlusteta läbi aegade edukaim heategevuslik kodanikualgatus Eestis. See näitas, kui väga oli sellist meeste tervise hoidmisele ja edendamisele suunatud kampaaniat vaja. Nüüd tuleb sama võimsalt edasi liikuda ja tekitada arusaam, et pikemalt tervena elamine peaks olema meie igapäevase kultuuri osa.

Augusti lõpus avaldas Statistikaamet 2019. aasta andmed, mille kohaselt pikenes nii naiste kui meeste oodatav eluiga. Meestel ulatus see 74,4 aastani, naistel oli 82,8 aastat. Seejuures tervena elavad nii mehed kui ka naised sama palju aastaid oma elust kui kümme aastat tagasi, mehed vastavalt 54 ja naised 58 aastat. Aastate jooksul olnud tõuse ja languseid, kuid pikemas perspektiivis on need näitajad olnud stabiilsed.

Halastamatu statistika

Ühest küljest on positiivne, et oodatav eluiga pikeneb, samas teeb murelikuks, et kümnendi jooksul ei ole olulist muutust just tervena elatud aastate osas olnud. Olen varemgi viidanud statistika jõhkrale aususele ja ei saa nüüdki ilma. Tervise Arengu Instituudi andmetel tarvitati 2019. aastal Eestis iga täiskasvanud inimese kohta 10,4 liitrit absoluutalkoholi. Hinnanguliselt on kõikidest alkoholitarvitajatest kolmandik on liigtarvitajad, kelle seas ligi 60 000 inimest, kes on alkoholist sõltuvuses. 2019. aastal suri otseselt alkoholiga seotud haiguste tagajärjel 509 inimest.

Kui üldise fooni põhjal tundub, et alkoholi tarbimise vähendamine on suitsetamisest loobumise ja tasakaalustatud toitumise kõrval igati au sees, siis statistika järgi on ülekaalust saanud tänaseks suurem terviserisk kui alkoholist. Usun, et pea igaüks teist tunneb kedagi, kes on viimastel aastatel hakanud oluliselt rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele ja/või hakanud tegema tervisesporti, ehk isegi harjutab triatloniks? Kuid Eesti rahvastiku tervisekäitumise 2018. aasta uuringu andmetel on ülekaalulisi mehi Eestis 40% ja naisi 26%. Rasvunuid oli meeste seas 21%, seejuures on meeste hulgas rasvunute osa tõusnud kiiremini.

Järjepidevus on võtmesõnaks

Miks siis kogu see inimeste pingutus ja panus oma tervisesse üleriiklikus statistikas ei kajastu? Statistilised näitajad tulevadki üpris suure viitajaga, kuid ehk on osaline põhjus ka selles, et vähemalt meeste osas puudus seni kriitilise hulga regulaarne tervisekontroll? Just järjepidev kontroll, mille pealt saaks lugeda muutusi ja teha valikuid, kuidas olukorda paremaks teha. Pikema Sõpruse Päeva algatus annab siin oma panuse, sest eelmisel kampaania raames tervisekontrolli jõudnud meeste tulemuste põhjal valmib 2021. aastaks Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliiniku juhi, dr Margus Punabi ja Haigekassa eestvedamisel põhjalik Eesti meeste terviseuuring. See viib meid jällegi sammukese edasi üleriikliku olukorra kaardistamisele ja annab olulist infot selle kohta, kuhu peaksime üleriigiliselt just meeste tervist silmas pidades oma energia suunama.

Loodan väga, et need andmed on üheks tugevaks argumendiks, mille põhjal suudab riik aastaks 2025 töötada välja konkreetse tervisekontrolli plaani, mille alusel käib iga mees alates 18. eluaastast iga-aastaselt tervisekontrollis. Mida nooremas eas alustab mees oma iga-aastast tervisekontrolli, seda tervema, tugevama ja pikema elu jõuab ta elada. Sealt edasi saab igale mehele luua tema analüüsidest ja eripäradest lähtuva individuaalne tervisekontrolli ja ennetuse kava. Kokkuvõttes kasvatame kõikides meestes hoiakut, et tervisekontrollis käimine on elementaarne harjumus, sarnaselt duši all käimise või igahommikuse hambapesuga.

Üleriiklikult ja ambitsioonikalt

Pikema Sõpruse Päeva esimene kampaania osutus loodetust edukamaks ja see annab innustust mõelda veelgi suuremalt. Viie aasta pärast võiks tervisekontrolli olla läbinud vähemalt 100 000 Eesti meest ning enamusel neist tekkinud harjumus käia kontrollis igal aastal. Siinkohal on oluline teadvustada probleemi ja otsida lahendusi riiklikul tasandil. Haigekassa on avalikult välja öelnud, et 80% nende 1,6 miljardi euro suurusest eelarvest läheb selliste haiguste raviks, mille inimesed ise oma elustiiliga endale on tekitanud. Järelikult on need haigused ennetatavad ja tundub igati loogiline, et kui Haigekassa panustaks näiteks 5% eelarvest ehk 80 miljonit eurot selleks, et vähendada eelmainitud 80% kulusid, saab suurendada elanikkonna tervena elatud aastate arvu. Ennetustöö on pea alati vähem kulukas, kui tagajärgedega tegelemine ja tervise osas ei pruugi viimane enam soovitud tulemust andagi.

Siinkohal on mul üleskutse ettevõtjatele. Teie töötajad on ettevõtte kõige väärtuslikum vara. Palun hoolitsege selle eest, et neil oleks võimalik kord aastas läbida tervisekontroll kas seadusega ettenähtud töötervishoiu arsti juures või miks mitte – võimaldada neil liituda Pikema Sõpruse Päeva algatusega. Olge ise eeskujuks, muutke tervisekontroll harjumuseks, sest tervem ja rahuloleval töötaja on teie enda ettevõtte huvides.

Olen juba varem käinud välja mõtte, et Pikema Sõpruse Päeva üheks osaks võiks olla innovatsioon. Täpsemalt platvorm, kuhu saaks kokku koondada Eesti inimeste terviseandmed, näha toimuvaid muutusi ja järgnevate aastate analüüside vajadust. Saame sisuliselt iga päev vaadata kuidas tervena elatud aastate arv Eesti meeste hulgas tõuseb. Kui sinna saaks lisada ka andmed meie toitumise, liikumise, pärilike soodumuste, doonorluse ja muude tervisega seotud tegevuste kohta, oleks meil terviklik ülevaade, mida on tehtud ja mida veel saaks teha, et elada pikemalt tervena täisväärtuslikku elu.

Eluviisid vajavad muutust

Reeglina on Haigekassa jaoks kõige suurema ravikuluga patsient 65-75-aastane meesterahvas, kes võib põdeda isegi 6-7 erinevat haigust. Kõige suurema tõenäosusega on sellel mehel südamekahjustusega kõrgvererõhutõbi. Veel võib sama mehel olla terviseprobleemiks südamepuudulikkus, veidi väiksema tõenäosusega ka mao- või kaksteistsõrmiksoole põletik või saab ta kemoteraapiaravi pahaloomulise kasvaja tõttu. Ükski mees ei soovi ju olla osa sellisest statistikast ja veel otsemalt öeldes on probleem selles, et Eesti mehed kipuvad liiga noorelt haigestuma ja/või surema. Paljud haigused on aga varajase avastamise korral ravitavad ning mitmetes tervisehädades on süüdi ebatervislik eluviis, mida samuti annab muuta.

Eelmisel aastal jõudis Pikema Sõpruse Päeva raames arsti juurde oma tervist kontrollima 5000 ja meie sõnum vähemalt 70 000 meheni. 2020. aastal soovime tervisekontrolli saada vähemalt 10 000 meest. Loodan väga, et jätkub mullune edulugu ja oma tervise nimel astuvad reaalseid samme järjest suuremad meeste hulgad, sest nii on meil üha rohkem ja rohkem tervemaid mehi, poegi, isasid, vendi, onusid ja sõpru. Ühel hetkel ehk märkamegi, et pikemalt tervena elamine on täiesti loomulik osa meie kultuurist.