Bianca Gonçalves / Pexels
"Sööme rohtu” on loogiline järg Liina Karroni kahele varasemale kokaraamatule “Sööme kala” ja “Sööme liha”. End metsapoole merehaigeks pidava autori sõnul on tegemist armastusavaldusega Eestimaa loodusele, mis pakub söödavat kraami ja isuäratavat inspiratsiooni igal aastaajal.

Raamatu peategelasteks on söödavad taimed metsast ja mere äärest, alates esimestest kevadistest kaselehtedest kuni südatalviste kuuseokasteni, sekka ka teada-tuntud umbrohtusid ja üllatusi otse rannaliivalt. Retseptiloendist leiab roogasid oblikasupist põdrakanepipavlovani, nii taimetoitlastele kui ka omnivooridele. Turvaliselt tuttavad tunduvad naadipirukas ja nõgesesupp, musta ratsuna vürtsitavad loetelu merikapsa tempura ja umbrohu-sessu. Süüa sünnib kõik, mis raamatusse pandud, vaja vaid avatud meeltega metsas ringi vaadata!

Raamatu autor saadab kõik metsa. Just nimelt. Aga seda heas usus ja südamest head soovides, sest kes metsa läheb, see heaga tagasi tuleb. Õnneks võib ka Eestis linnainimene veel üsna metsikult elada ja süüa. Jaapanlaste shinrin-yoku ehk metsakümblus, hollandlaste uitwaaien ehk iga ilmaga õues uitamine ja eestlaste kukeseene kuulamise kunst esindavad igaüks oma ilmanurgas üht universaalset arusaama - mets on meie hinge hoidja.

Avaldame katkendi ja retsepti raamatust, mis on sama romantiline kui suveöö unenägu:

Angervaksa lumm lahvatab hämariku hakul, kui õhkõrn õiepits end Haapsalu sallina üle niidu rullib. Jalutan uttu mattunud jõeluhal, kuulan rukkirääkude duetti ja lasen angervaksa ahvatlusel end vallutada. Õhtuõhus hõljub angervaksa vahukommine hõng ja mõttes kangastub pudelisse pandud angervaksajook. Angervaksal ongi suveõhtute hullutav aroom, isegi kui seda keset talve siirupina jäätisele kallata või sellest mulliveega kihisevat karastusjooki valmistada. Suvelumma loomise kõrval väärib angervaks tänu salitsüülhappe sisaldusele tähelepanu ka põletikuvastase ja palavikku alandava toime poolest. Angervaksa õied leiavad kasutust eelkõige magustoitudes, siirupites ja keedistes, noori lehti võib lisada salatitesse, suppidesse ja ürdipestodesse. Angervaksa õitest ja lehtedest saab erilise mekiga maitseäädikat, taime ingliskeelne nimi meadwort viitab aga selle kasutamisele mõdus ja õlles.

Magushapu angervaksajook

Õhk on veel suvesoojast sume, kui õitsvad angervaksad päikeselt vahetuse võtavad, et hämarikus helendades teatepulk täiskuule üle anda. Heleroosa helgiga angervaksajook on õndsa hetke tähistamiseks see ainus ja õige.

Sul on vaja:

2-3 roosat rabarberivart

sületäis angervaksaõisi

300 g valget suhkrut

2 l vett

Haki rabarberivarred jämedalt. Saputa angervaksaõisi, et metsamutukad oma teed läheksid. Kalla mahukasse keedupotti rabarber, suhkur ja angervaks ning lisa 2 liitrit vett. Lase keema

tõusta, sega ja jäta jahtuma. Paari tunni pärast kurna jook läbi sõela kannu ja lase külmikus täielikult maha jahtuda. Naudi päikesepaistel.