Haley Lawrence / Unsplash
"Keha ei räägi teiega halvas toonis, kui hoiate igapäevaselt oma veemajanduse korras. Vesi on inimese keskkond ja kui elame veepuuduses, siis liigume haiguste poole," selgitab doktor Riina Raudsik veejoomise olulisust.

5. jaanuaril toimub Tallinnas Vaba Laval suursündmus “Vali ennast!”, kus lavale astuvad inimesed, kes on elus valinud iseennast ja muutnud sellega enda ja ka paljude teiste inimeste elusid. Üks esinejaid on doktor Riina Raudsik, kelle ainus kirg ja kutsumus noorena oli hoopis korvpall. “Magasin palliga ja patsutasin seda igal võimalikul juhul,” räägib ta. Kui kool läbi sai, kutsuti ta mängima Tartu Riikliku Ülikooli korvpallinaiskonda ja soovitati minna õppima kehakultuuri teaduskonda.

Esimese kursuse lõpul anti õpilastele teha uurimistööd ja Raudsikule sattus biokeemia valdkonnast keha happe-aluse tasakaalu teema, teiste sõnadega energiatootmise protsess kehas Eesti tippujujatel. “Sain esimesed teadmised sellest, kuidas keha üldse toimib,” ütleb Raudsik. Järgmisel aastal soovitas biokeemia õppejõud tal asuda õppima arstiteaduskonda. Ta tegi kahe aasta aineeksamid ühe aastaga ja saigi raviosakonna üliõpilaseks.

Mis andis teile tõuke meditsiini kõrvalt vaimsete teemadega tegelemiseks?

Meditsiin ise tegeleb ju ka vaimsete teemadega. Kus mujal ikka ma õppisin tundma keha autonoomset närvisüsteemi, seda närvisüsteemi, mida juhivad meie erinevad emotsioonid, nähtamatud stressorid signaalainete kaudu.

Lugesin väga palju erinevate autorite, eriti arstide kogemusi erinevatest vaimsetest praktikatest ja seostasin neid kogu aeg keha ainevahetuslike protsessidega. Seosed aina täienesid, kuni tekkis selge arusaam, miks asjad just nii toimivad. Tasapisi hakkas tekkima pilt keha terviklikust toimimisest, sellest, et ükski organ ei soleeri, vaid töötab ühe eesmärgi nimel: toota energiat igas rakus selleks, et rakke pidevalt uuendada. Siit tulebki keha isetervenemise võime, mis meile antud looduse poolt. Me kõik teame vanasõna, et terves kehas on terve vaim, mis tähendab, et tasakaal vaimse ja füüsilise vahel on tervise alus. Järelikult pole võimalik vaimset tervist alahinnata. Kuid sain peagi aru ka sellest, et kui kehakeemia (loe: ainevahetus) pole korras, ei saa keha tasakaalus olla.

Miski ei tule iseenesest - plahvatuslikule arusaamisele eelnes umbes 20 aastat tööd ja süvenemist. Muidugi aitas kaasa minu esimene elukutsevalik, mis oli anestesioloogia ja intensiivravi, kus kehakeskkonna kordategemine ongi kogu töö eesmärk.

Haigusega pöördutakse ikka arsti poole. Millal on õige kuulata pigem sisetunnet?

Selleks, et sisetunnet erinevate kaebuste korral osata õigesti hinnata, peavad meil olema teadmised keha toimimisest. Olen 20 aastat pidanud sel teemal loenguid ja näinud, kui paljud inimesed on hakanud oma tervist väärtustama ja sellega ka aktiivselt tegelema. Ideaalses olukorras peaks olema esmatasandi arst meie nõustaja ja ekspert tervisealal. Kahjuks on meditsiinisüsteem meid rohkem suunanud haigusi otsima ja neid varakult avastama, terviseteemad on aga tahaplaanile jäetud.

Keha annab meile kogu aeg füüsise või vaimse poole pealt teada, kui midagi on valesti. Neid märke olengi loengutel ja kõikides oma raamatutes tutvustanud ja püüdnud õpetada arusaamist, miks need tekkinud on ja mida ette võtta. Kui endal ei õnnestu, tuleb pöörduda arsti poole.

Sisetunne ehk intuitsioon põhineb alati varasemal kogemusel ja suurte kogemustega inimesel on sisetundest suur abi.

Kuidas suhtute alternatiivravisse?

Ma ise pole alternatiivraviarst kunagi olnud, kuigi mulle järjekindlalt seda silti tahetakse külge panna. Olen praksises kasutanud vibroakustilist teraapiat, mille käigus häid ravitulemusi nähes hakkasingi mõtlema keha terviklikule toimimisele rohkem.

Alternatiiv tähendab võrdlust millegi suhtes ja meditsiinis on hakatud kindlatel eesmärkidel kõiki looduslikke ja mittemedikamentoosseid praktikaid nimetama alternatiivseks ravimmeditsiini suhtes. Ometi peaks ka siin valitsema tasakaal, kuhu ei oleks vaja tõmmata piiri, kas see või teine. Kui inimene saab tervise korda keemiliste ravimiteta, siis peaksid kõik rõõmsad olema. Meditsiin peab sisaldama mõlemaid, ka vanu, traditsionaalseid praktikaid siis, kui see on inimese tervise jaoks parim variant.

Kui oluliseks peate hea tervise saavutamisel sisemise maailmaga tegelemist?

Igasugused vaimsed praktikad on maailmas väga levinud, sest on ju aru saadud, et selles kiires, asises ja närvilises maailmas on inimese tasakaal paigast nihkunud. Teadmised, et igale mõttele ja emotsioonile reageerib keha ainevahetus samuti nagu muudele stressoritele, on viinud meditsiini edasi mittemedikamentoose ravi võimaluste osas. Sisemaailmaga ei saa keegi teine peale inimese enda tegeleda. Mõtete korrastamine, emotsioonidega toimetulek ja kehakeskkonna korras hoidmine, see ongi hea tervise alus. Puhta südametunnistusega on alati tervem elu.

Tänapäeval on väga palju erinevaid soovitusi tervisliku toitumise kohta. Mille järgi aru saada, kelle nõuandeid oleks mõistlik kuulata?

Ütlen etteruttavalt, et toitumine ja menüüde koostamine pole minu teema, aga põhimõtted olen endale selgeks teinud, kuna biokeemia ongi ju teadus kehas toimuvatest keemilistest protsessidest, kus toidu lammutamisel saadud toitainetest saadakse oksüdatsiooni teel energiat. Toit tagab meile tervise energeetilise potentsiaali tõttu. Toitained on olemuselt orgaanilised happed, mille molekulis on vesinik energiaallikaks. Kogu ainevahetuse tsükkel on pidev kähmlemine happe ja aluse vahel, et hoida keha ainevahetuslikud protsessid tasakaalus. Diagnostikas ju selleks määramegi kehakudede pH-d ehk vesinikioonide kontsentratsiooni.

Kuigi iga mõte ja füüsiline tegevus, samuti toit meid hapestavad, hoiab keha tänu peamiselt bikarbonaatpuhversüsteemile ennast enamikus kudedes aluselisena (bikarbonaat on rahvakeeles söögisooda). Bikarbonaate toodab keha igas rakus ööd ja päevad happe-aluse tasakaalu hoidmiseks. Happe-aluse tasakaal on kogu tervisetemaatika alus: kuidas hoida keha sisekeskkond sellisena, nagu loodus on selle tervel inimesel loonud. Õige vesi ja toit on määrava tähtsusega.
Kui maailmas on veel mõni arst, kes väidab, et toidust ei sõltu meie tervis, siis on ta biokeemialoengutest poppi pannud või pole aru saanud, mida seal õpetati. Muidugi… biokeemia ongi raske.

Olete öelnud, et kui inimesed oskaks haigusi ennetada, siis oleks nad vähem haiged. Kuidas vaimsete teemadega tegelemine aitaks kaasa haiguste ennetamisele?

Haiguste ärahoidmine on üha raskem seetõttu, et meie väliskeskkond on inimtegevuse tagajärjel muutunud, mis ei soosi kuidagi terve olemist. Me vajaksime puhast maapinda ja veekogusid, maapinnas rohkelt baktereid, et omastada mullas kasvavatest taimedest vajalikke mineraale ja vitamiine, puhast ja mineraaliderikast vett, metsade rohkust hapniku suuremaks kontsentratsiooniks õhus. Lühidalt: puhast keskkonda. Kuidas vaimsete teemadega tegelemine saab katta neid probleeme? Ka meie vaimne tervis on ju otseses seoses sellest, mida sööme ja omastame.

Elame ainete kroonilises puuduses ja kehasse satuvad ka erinevad toksiinid, raskmetallid, mis häirivad normaalset energiatootmist. Energiapuudus viib haigusteni. Looduskeskkond on ju määrav inimlooma tervises. Surevad putukad, hävib ka inimkond. Elame katastroofi äärel, kus majanduskasv ei peaks meid enam väga huvitama. INIMENE peaks, sest tema toodab väärtusi.
Regulaarne analüüsidele ja uuringutele kutsumine meditsiinisüsteemis ei enneta ühtegi haigust, vaid annab võimaluse haigusi varem diagnoosida.

Kuidas peaks algama üks tervislik hommik?

Oleks hea, kui see algaks väljapuhanuna keskkonnas, kus on vähe kiirgust ja lärmi. Hommikune hea meeleolu annab kogu päevale sära. Alustada tuleks paarist klaasist leigest aluselisest ja mineraliseeritud veest. Keha käivitamisest kergete harjutustega, mida keegi siis ise valib vastavalt tervislikule hetkeseisule.

Palun jagage soovitusi, kuidas kontakti kehaga paremaks muuta.

Keha ei räägi teiega halvas toonis, kui hoiate igapäevaselt oma veemajanduse korras. Vesi on inimese keskkond ja kui elame veepuuduses, siis liigume haiguste poole. Iga tervisehäire puhul tuleb alustada veest ja teada, et tulemus ei saabu ühe või kahe klaasi joomise järel. Võtab aega vastavalt teie keha olukorrale ja kehakaalule.

Suurendage toore toidu osa menüüs ja sööge aeglaselt, mäluge pikalt. Mida korralikumalt läbi närite, seda kergem on kehal energiat kätte saada ja terve püsida.

Sööge ka kääritatud toite, et saada kasulikke baktereid, kes teid väsimatult siis teenivad.
Kui organism on saanud energiatootmisprotsessid korras hoida, oletegi energiline ja liikumisaldis.
Mõne kaebuse tekkimisel tuleb ette võtta analüüs iseenda kohta. Tavaliselt jõutakse selgusele, mida on valesti tehtud, kui selleks vaid jätkub tahet, aega ja sihikindlust. Abiks võiks olla ka mu viimane raamat “Tagasi tervise juurde”-