Tormilist eluperioodi nimetatakse sarvede mahajooksmiseks, lõbusaks eluperioodiks, eluks nagu Ameerika filmis. Mis saab, kui film ei taha aga otsa lõppeda? Oma loo räägivad kolmekümnendates eluaastates Marii ja Ott.

16aastasena olin esimest korda hullupööra armunud. Muidugi läks nii, nagu arvata oligi. Mind jäeti maha, kuna ma polnud veel valmis vahekorda astuma. Lõpuks jõudsin järeldusele, et olengi ise süüdi: miks ma siis pidin pipardama, miks, miks, miks? Appi, kui rumal ma olen, sisendasin endale. Ja selsamal hetkel kinnitasin, et mitte kunagi enam ei saa keegi mind seksi pärast maha jätta.

Süütuse kaotasin planeerimatult täiesti juhuslikule mehele, keda kohtasin sõbranna tuttavate hulgas. Seksisin temaga seepärast, et tahtsin ennast karistada eelmise äraütlemise pärast, mitte seepärast, et ta oleks mulle meeldinud. Sain alles hiljem teada, et tema naine oli siis viimaseid kuid lapseootel...

Oti lugu

Tormilisi eluperioode on esinenud nii mul kui mu tuttavatel korduvalt ja see ei näi sõltuvat vanusest, vaid eeskätt elust-olukorrast. Suuremate elupõletamiste avapauguks on reeglina olnud traagilised lahkuminekud. Siis hakkabki käest ära minema. Kombinatsioon naised ja alkohol on väga ohtlik just oma veidra kleepuvuse pärast. Kui lisada sellele ka mõõdukalt kokaiini ja sõber või paar, kes on analoogses olukorras, võivad tagajärjed olla elumuutvad. Mees võib sellesse kinni jääda nädalateks või lausa terveks suveks. 

Voodipartnerite valiku kriteeriumiks on siis ainult sugu, muus osas küll vahet pole. Prostituudid, alaealised, jubeda välimusega naised — kõik sobib. Mehed, kes vaatavad viltu koleda naisega vahekorras olemisele, pole ilmselgelt olnud nädalases narko- ja alkotsüklis, kui on võimatu öelda, mis päev või kellaaeg on, või meenutada fakte isiklikust elust. Inimesed loomastuvad...

...