Foto: Pixabay
Põiepõletik on meie kliimas ja eriti naistel sagedane häda. Üks põhjus on naiste anatoomiline iseärasus – tee mööda kusitit kusepõieni on lühike ja bakterid kipuvad põide sattuma. Väga oluline on hea isiklik hügieen.

Et sageli tekkivale või juba kroonilisele põiepõletikule leevendust leida, on oluline teada, et uriin, mis meil põies oma reservuaaris on, ei ole steriilne. Teatud määral on seal baktereid pidevalt, põletik tekib, kui bakterite hulk suureneb märkimisväärselt või kuseteedesse satub mõni võõras “tugevam“ haigustekitaja. Peamine looduslik kaitse selliste bakterite vohamise eest on sage urineerimine rohkema uriinikogusega – see n-ö loputab bakterid põiest välja. Et vajalikku uriinikogust ja sagedasemat urineerimist tagada, tuleb piisavalt vedelikku tarbida. Aeg-ajalt võib juua ka ravimteesid, mis on juba kergelt loodusliku antibakteriaalse toimega – näiteks leesikatee, pohlatee –, aga mehaaniliseks bakterite väljauhtumiseks sobib ka tavaline vesi. Oluline on, et neerud töötaksid korralikult ja joodud vedelik väljutataks uriiniga. Selline uriini “lahjendamine” aitab uriinis bakterite kontsentratsiooni vähendada ja hoiab ära põiepõletiku ägenemise.

Urineerimise lõppedes jääb põide tavaliselt mingil määral uriini. Ka selline jääkuriin on soodne pinnas bakterite vohamiseks, seega on oluline alati urineerimist lõpetades teadlikult jääkuriini väljutada, kasutades kõhupressi.

Kroonilise või sageli korduva põiepõletiku korral on oluline usalduslik ja hea suhe oma perearstikeskusega, et põletiku ägenemisel oleksid selged käitumisjuhised, millal ja milline uriinianalüüs uurimiseks viia. Põletiku kinnitamiseks piisab enamasti tavalisest uriiniproovist, kuid ravi määramiseks on sageli vaja ka uriinikülv võtta, et kindlaks teha põletiku tekitaja.