Foto: Pixabay
Song on kui võõrale territooriumile tungija. See haigus on kõige sagedasem kirurgi poole pöördumise põhjus. Eestis tehakse igal aastal umbes 3300–3400 plaanilist songaoperatsiooni ning lisaks 320–330 erakorralist operatsiooni pitsunud songa tõttu.

Song tekib, kui kõhukoopaelund või selle osis sopistub välja kõhuseina nahaalustesse kudedesse. Nõrka kohta või auku, mille kaudu song välja tungib, nimetatakse songaväratiks.

Song on kõige paremini nähtav püstiasendis kõhtu punnitades. Lamavas asendis on aga väljavõlvunud kõhukoopaelundit või selle osa võimalik ise sõrmede abil tunda ja läbi naha kõhuõõnde tagasi lükata.

Kinnipitsunud songa puhul seesugune protseduur aga ei õnnestu ning väljasopistunud kõhukoopaelund püsib jonnakalt nahaaluses koeavas kinni. Pitsumine on songa tüsistus, mille puhul sopistunud elundiosa jääb nahaaluse koe avasse surve alla. Tagajärjeks on valu songapiirkonnas ja hootised valud kogu kõhus, kaasneda võivad ka oksendamine ja uriinipeetus.

Ravi. Pitsunud valu tekitav song vajab kiiret lõikust, pitsumata ja vaevusteta song kannatab aga oodata.

Operatsioon kujutab endast songapiirkonda tehtavat nahalõiget, väljasopistunud osa tagasilükkamist kõhuõõnde ja kõhuseinaava sulgemist, et vältida uue songa teket. Olenevalt songa asukohast ja eripärast kasutatakse erisuguseid operatsioonitehnikaid.

Kõhuseina kitsaskohad


Põhjused. Songa tekkepõhjusi on erinevaid ning need tulenevad inimese anatoomilisest eripärast, kõhupiirkonna seisukorrast ja koormustaluvusest.
Anatoomiliselt võivad eri kõhupiirkonnad olla erineva survetaluvusega. Väljasopistus tekib just nõrgemates kõhuseina osades: kubemepiirkonnas, naba ümbruses, kõhu keskjoonel, reiekanalis. Nendes nõrgemates piirkondades võib aga juba sündides olemas olla kõhuseina mittetäielikust sulgumisest põhjustatud avaus, mis loob võimaluse songa tekkeks.
Kitsaskohad kõhuseina vastupanus võivad kujuneda ka näiteks traumade, operatsioonide või sidekoe haiguslike muutuste tagajärjel. Kõhuseina nahaaluste kudede katkemisele võivad kaasa aidata rasedus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, krooniline köha, kõhukinnisus, rasvumine, raskuste tõstmine jms.
Vaevused. Peamised vaevused on mingi ala esilevõlvumine ning ebamugavustunne või valu. Väljavõlvumine ja valu võivad suureneda püstiasendis, füüsilisel pingutusel, köhimisel, aevastamisel, kõhu punnitamisel. Lastel võvub song rohkem välja nutu ajal. Songaga seotud ebameeldivused võivad taanduda lamavas asendis.
Kõhuseinasongad on näiteks kubemesong, nabasong, armisong ja reiesong. Kõige sagedasemad on kubemesongad, mis teevad enamasti muret meestele. Järgnevad nabasong ja armisong. Armisonga tekkekohaks on operatsiooniarm. Harvem esineb reiesonga, mis tekib enamasti naistel.

Meestel palju sagedasem


Peaaegu kolmveerand kõikidest songajuhtumitest on kubemesongad, kümmekond protsenti moodustavad nii nabasongad kui ka armisongad ning vaid mõni protsent on reiesongad. Kui arvestada, et kubemesongadest ligi 90% esineb meestel, siis võib väita, et song ongi eelkõige meeste haigus. Kubemesongade esinemissagedus kasvab vanuse suurenedes ning koguni mõniteist protsenti kubemepiirkonna songadest on mõlemapoolsed.


Kubemesong tekib kõhu ja reie vahelisel kubemekanali alal, kus kõhusein on tavaliselt nõrgem. Seda soodustavad raskuste tõstmine ja muu füüsiline pingutus ning ülekaal. Kõhuseina tekkinud songavärati kaudu tungib läbi kõhuseina kas väiksem või suurem osa soolest. See võib juhtuda ka ajuti, kuid pikkamööda võib song suureneda ning muutuda alaliselt nähtavaks ja tuntavaks. Ohtlik on songa pitsumine — sooleosa kinnijäämine, mis häirib soole verevarustust. Sellega kaasneb tugev kõhuvalu. Soole verevarustust häiriva songa korral tekib soole kärbumise oht ning vajalik on kiire kirurgiline sekkumine.
Harvadel juhtudel võib song uuesti ilmuda ka pärast opereerimist. Kubemesonga teket ennetada ei saa.

Söögitorusong vanemaealistel

Söögitoru kulgeb rindkereõõnest kõhuõõnes asuvasse makku, läbides ka neid kaht õõnt teineteisest eraldavat vahelihast. Vahelihases on söögitoru jaoks lihaskiududega ümbritsetud avaus ehk söögitorulahi.
Põhjused. Vanemas eas võivad söögitorulahi ümbritsevad lihaskiud nõrgeneda ja lõtvuda, söögitoru kokku tõmbuda ning rõhk kõhuõõnes ülekaalu või füüsilise pingutuse tõttu tõusta. Tekivadki söögitorusonga soodustavad tingimused ning kõhuõõnes olev magu sopistub läbi vahelihases oleva söögitorulahi rindkereõõnde. Songa soodustavad ka kõhutraumad, pigistavad rõivad, rasedus ja isegi tugevad köhahood, kuid söögitorusong võib olla ka kaasa sündinud.
Magu või osa sellest võib rindkereõõnde jääda kas ajuti või püsivalt.

Vaevused. Väikesemõõtmeline söögitorusong ei pruugi põhjustada mitte mingeid vaevusi. Suurema songa korral võivad tekkida ülakõhu- ja rindkerevalu, kõrvetised, oksendamine, neelamishäired. Maohape võib põhjustada söögitorupõletikke. Ebameeldivad häired annavad tugevamini tunda raskusi tõstes, lamades või ettepoole kummardades. Songa pitsumine võib häirida mao verevarustust ning vaevused tugevnevad.

Ravi. Kui söögitorusong ebamugavusi ei põhjusta, ei vaja see erilist ravi. Väikeste vaevuste korral saab abi, kui muuta elustiili, eelkõige tervislikumalt toituda, kaalu langetada, halba enesetunnet süvendavatest toiduainetest ja ravimitest hoiduda ning suitsetamisest loobuda. Vajadusel määrab arst ka tablettravi. Vähestel juhtudel, aga ka songa pitsumise korral võib tarvilikuks osutuda kirurgiline ravi.

Allikad: sisearst Külliki Suurmaa ja perearst Sirje Reinmets