Foto: Shutterstock
Igal aastal diagnoositakse maailmas üle 200 000 nahamelanoomi esmajuhtumi aastas. Ka Eestis on esmahaigestumiste arv jätkuvalt tõusutrendis (ca 4% aastas). Kord aastas on soovitav lasta sünnimärke kontrollida nii naistel kui meestel, noortel kui eakatel, brünettidel kui blondidel — melanoom võib ohustada kõiki. Toome välja viis levinumat müüti melanoomi kohta ja jagame nõu, mida sünnimärgi visuaalse hindamise juures silmas pidada!

Müüt: Tumedama nahavärviga inimeste nahk pakub päikese vastu paremat kaitset ja melanoom neid ei ohusta.

Fakt: Kuigi heleda naha ja silmavärviga inimesed on kõrgema riskiga, ohustab melanoom siiski kõiki olenemata nahavärvist.

Müüt: Melanoomi haigestuvad keskealised ja eakad.

Fakt: Kuigi statistiliselt diagnoositakse melanoomi tõesti sagedamini vanematel kui noortel, ohustab melanoom ka viimaseid. 15-34 aastaste hulgas on melanoom üks sagedasemaid vähivorme.

Müüt: Päikesekaitset on vaja kasutada ainult päikselise ilmaga.

Fakt: UV kiirgus jõuab meieni ka pilves ilmaga — seega tasub suvel väljas viibides oma nahka kaitsta iga ilmaga.

Müüt: Melanoom on kergesti ravitav

Fakt: Melanoom on kergesti ravitav vaid siis, kui see varajases staadiumis avastada. Kui on tekkinud siirded teistesse organitesse, on ravi keerulisem.

Müüt: Melanoomi põhjustavad ainult neevused, mitte sünnimärgid.

Fakt: Kuigi melanoom areneb enamasti uutest pigmendirakkude kogumitest ehk neevustest, võib melanoom (küll harvem) välja kujuneda ka olemasolevast sünnimärgist.

Mõned terminid:

Sünnimärk — pigmendirakkude kogum, mis on inimese nahal sünnist saati.
Neevus — elu jooksul lisanduvad pigmendirakkude kogumid.
Melanoom – melaniini tootvatest rakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja.

Melanoom esineb enamasti küll nahal, kuid võib ei peita end ka küünte all, peopesas või limaskestal. Melanoom võib välja kujuneda nii olemasoleva sünnimärgi muutumisest kui ka uuest moodustisest. Uuringud on näidanud, et 71% melanoomidest tekib uutest nahamoodustistest.

Mida neevuste jälgimisel silmas pidada ja milline on ohtlik neevus? Melanoomi visuaalsel hindamisel kasutatakse ABCDE kriteeriume ja hinnatakse järgmiseid tunnuseid:

A: sümmeetria. Jaota neevus mõtteliselt neljaks ja jälgi, et need neli osa oleksid samasugused.
B: korrapärased ääred. Neevus ei tohiks olla sakilise, narmendava äärega.
C: värv. Neevus peaks olema ühtlast värvi, teiste neevustega samas toonis, mitte väga tume.
D: diameeter. Üle 5 mm diameetriga neevus on ohumärk. Samas võib melanoom olla ka väiksem kui 5 mm, normaalsed neevused aga ka läbimõõduga üle 5 mm.
E: muutused. Ohtlik on, kui neevus kasvab, kõrgeneb ja muutub kiiresti lühikese ajaga.

Vanade sünnimärkide juures tasub rõhku panna just viimasele kriteeriumile. Kui märkad, et olemasolev sünnimärk on hakanud muutuma, tasub lasta seda arstil kontrollida.

NB! Harvematel juhtudel võib melanoom peita end ka ülipisikestes neevustes, mis jäävad alla 5 mm. Võib esineda kihelust, aga ei pruugi. Kliki galeriil ja vaata levinumaid näiteid ohtlikest sünnimärkidest. Kindlasti aga arvesta, et melanoomil on mitu palet ning diagnoosi oskab panna ainult arst. Kui märkad midagi kahtlast, tasub dermatoloogiga nõu pidada!