Core (ingl k) tähendab põhimõtteliselt tuuma, treeningute mõistes aga seda osa, mida me nimetame kere keskosaks — kere ilma pea, üla- ja alajäsemeteta.

Abs (ingl k) tuleb sõnast abdominals ja tähendab kõhulihaseid.

Mida neis trennides treenitakse?

Core-trennides treenitakse üldiselt järgmisi lihaseid: kõhu põikilihased ja sirglihast, ristlihast, lülisambasirgestajat, seljalihaseid, vaaganpõhjalihaseid, tuharalihaseid, puusapainutajaid. Lisaks sellele ka süvalihaseid, sest neil on tähtis roll hea rühi ja tasakaalu hoidmisel. Laias laastus treenitakse neis trennides kõiki neid lihaseid, mis aitavad meil sirutada, painutada, pöörata, keha stabiilsena hoida ja ka hingata.

Mõnikord on core-trennis kasutusel spetsiaalne core-laud ehk tasakaalulaud, millel peal seistes ja harjutusi tehes treenitakse kerelihaseid ja lihasvastupidavust.

Nagu definitsioonist näha on core oluliselt laiem kui abs, viimase puhul keskendutakse ainult kõhulihastele: kõhu põikilihastele ja sirglihasele. Abs-trennid on sobilikud neile, kes soovivadki keskenduda ainult kõhulihaste treenimisele ja trimmimisele ning ilusa six-packi saamisele. Nii sobivad need ka meestele, kel selline eesmärk — hea vaheldus jõusaalis kõhulihaste treenimisele.

Samas ei ole ükski abs-trenn üles ehitatud nii, et samal ajal ei saaks koormust seljalihased, sest harjutuste iseloom eeldab teinekord toenguid ja kerehoidmisi nii, et koormus langeb ka nimetatud lihastele. Nii on mitmetes abs-tundides oma osa ka seljale tehtavatel harjutustel.

Nii core- kui ka abs-trennide näol on tegu lihasvastupidavustreeninguga ja paljude treeningklubide tunniplaanides märgitakse neid musta värviga või on juurde kirjutatud strength (ingl k tugevus, vastupidavus). Nende tundide põhitähelepanu keskendub lihaste treenimisele ja tunni tempo on madalam, nii et core- ja abs- trennides ei maksa oodata ega hiljem treenerile kurta, miks higi voolama ei hakka — selleks on tempokamad trennid ehk kardiotrennid.

LOE KA: