.
Kui valud teevad liiga, siis üks viis neist jagu saada on refleksoloogia. See on sõrmedega keha, iseäranis jalataldade mudimise kunst, mis annab oskajale terapeudile organismi seisundi kohta palju teavet.

Refleksoloogia ei mõjuta keha mitte ainult jala­taldade, vaid muu hulgas ka kõrvalestade kaudu. Seepärast võtan rõngad kõrvast ja prillid eest, et miski mu tajusid ei segaks. “Ütle kindlasti, kui tunned valu,” julgustab refleksoloog Beegi Sillat, et vaprat ei pea mängima. Ta lisab, et eesmärk pole haiget teha, vaid refleksoloogiliste tsoonide kaudu keha kohta infot saada. Valu hindamine kümnepunkti­skaalal on selleks üks võimalus, aga tänu 15aastasele töökogemusele tunnetab Sillat juba niigi, kus ja kui valus mingi punkt on, enne veel, kui ma iitsatadagi jõuan. Veendun selles kolmveerandtunnise seansi jooksul korduvalt.

Eestis on mitu refleksoloogiakoolkonda. Beegi on õppinud kogu keha refleksoloogiat ehk tsooni­teraapiat, mille on välja töötanud põhjala refleksoloogia isaks kutsutud rootslane Karl Axel Lind. Selles ei mõjutata mitte ainult jalataldu ja -labasid, vaid ka sääri, rindkeret, kõrvu ja kui vaja, kas või ühtainust varvast või sõrme – inimese kogu keha nähtamatu kaart on sealgi. Terapeudilt nõuab see muidugi palju peenemat oskust kui üksnes jalataldadel toimetamine.