On inimesi, kes armastavad vara ärgata. Vaiksed hommikutunnid on aeg iseendale, et päev õigel noodil käima saada. See on aeg, et teha trenni, mediteerida, lugeda või vaadata üle oma edasised päevaplaanid. Siiski on ka neid inimesi, kes end hommikuti kohe kuidagi käima ei saa. Kas varajane ärkamine on harjumus, mis tagab edu või on see midagi, mis kõigile siiski ei sobi?

Varajane ärkamine on justkui edu võti, vähemalt nii meile räägitakse. Kõik edukad inimesed ärkavad varavalges. Sa tunned end paremini, õnnelikumana, oled tervem ja produktiivsem. Kas see on alati nii?

Varajane ärkamine ei pruugi tegelikult kõigile sobida. On tehtud väga palju uuringuid selle kohta, miks tunnevad mõned inimesed end värskena just varavalges, kuid samal ajal on ka neid, kes on produktiivsemad hoopis hilistel õhtutundidel või pärastlõunal.

Nature Communicationsi ajakirjas avaldatud uuring andis teadlastele täiendavaid tõendeid selle kohta, et see võib olla seotud geenidega. Uurides rohkem kui 700 000 inimese andmeid, leidsid teadlased üle 350 geneetilise teguri, mis võiksid mõjutada seda, kas inimesed tunnevad end energilisena hommikuti või hoopis õhtuti. Kindlate järelduste tegemiseks on aga vaja veel täiendavaid uuringuid.

On alust arvata, et varajane ärkamine ei pruugi kõigile ühtviisi sobida ning see ei ole harjumus, mis tagab ilmtingimata edu. Kui sul on hommikuti raske ärgata ja sa tunned end varavalges hoopis väsinuna, siis võib-olla ei olegi see harjumus sinu jaoks. Püüdes kramplikult igal hommikul varavalges voodist püsti saada ja hambad ristis oma päevatoimetustega pihta hakata, võid sa endale hoopis karuteene teha.

Rutiin on palju olulisem. Ei ole hea idee ärgata mõni päev varavalges ja siis nädalavahetusel hiliste hommikutundideni põõnata. Igapäevane unerutiin ja piisav ööuni on tervise seisukohast väga olulised, tõdeb USAs Johns Hopkinsi ülikoolis töötav neuroloogiaprofessor Rachel Salas, kes on spetsialiseerunud just unehäiretele ja -haigustele. Tema sõnul on veel kõige hullem võtta igapäevatoimetusteks aega ööune arvelt. Seda ei tohiks kindlasti teha, sest ebapiisava une tagajärjel seame ohtu oma tervise. Suureneb risk südamehaiguste tekkeks, samuti võivad tekkida meeleolukõikumised, ärevus ja vererõhu tõus. Langeb produktiivsus ning keskendumisvõime.

On kindlaks tehtud, et pideva unepuuduse all kannatavad inimesed kipuvad ka kaalus juurde võtma.

Kuidas mõjutab varajane ärkamine kehakaalu?

Teadlased on uuringute käigus selgitanud, et ka ärkamise aeg mõjutab kehakaalu. Inimestel, kes igapäevaselt viibisid päevavalguse käes juba hommikul vara, oli madalam kehamassiindeks kui neil, kes nägid päevavalgust esmakordselt mõnda aega hiljem.Teadlased väidavad, et isegi 20-30 minutit päevavalgust enne keskpäeva võib tulemust mõjutada.

Päevavalguse piir, mis mõjutab kaalu, on teadlaste sõnul kusagil 500 luksi juures. Päevavalgus on 1000 luksi ka kõige hallimal päeval ning päikesepaistel ulatub see koguni 10 000 luksini samas kui tubastes tingimustel võib valgus jääda 200-500 luksi vahemikku.

Arvatakse, et päevavalguse mõjus kaalule mängib rolli ka hommikune sinine valgus, mis on mõjutab meie sisemist kella.

Uuringus osalenud teadlased usuvad, et meie igapäevane rutiin ongi rivist löönud meie sisemise kella, mis on ajanud meie organismi segadusse ja energiavarusid säilitama. Selle kella õigesse rütmi tagasi saamine peaks aitama ka kaalu paremini normis hoida.

Allikad: theguardian.com; bbc.com