Ivo Popp Foto: erakogu
Arvestades praegu maailmas toimuvat tervishoiukriisi, kõneldakse tervisest ja selle hoidmisest rohkem kui eales varem. Ent november on traditsiooniliselt olnud kuu, mil tähelepanu on meeste tervisel. Läbipõlemisest, tervisest ja tasakaalust füüsilise ja vaimse heaolu vahel räägivad tippjuht ja tippsportlane.

Rivo Vesik (40) ei vaja spordisõpradele tutvustamist. Rannavõrkpallur, mitmekordne Eesti meister, toonud koju vinged sportlikud tulemused Euroopast ja kaugemaltki, tänaste maailmameistrite treener. Ivo Popp (32) juhib rahvusvahelise finantsteenuste ettevõtte IPF Grupi äri Eestis, mis on kodumaal tuntud kui Credit24.

Füüsiline pool korras

See, kui palju Rivo tervisele tähelepanu pöörab, on seotud eelkõige spordiga: „Endise tippsportlasena on minu sees pisik, mis sunnib liigutama ja sporti tegema. Proovin nädalas vähemalt kolm- neli korda trenni teha ja ennast mõtestatult liigutada. Vahel juhtub seegi, et võistkondadega laagris olle veedame 8-10 tundi päevast liival ja liikudes. Füüsilise poolega on hästi.“

Aja jooksul on tema suhtumine tervise teemadesse muutunud äärmiselt palju: „Eks nooremana ei mõelda sellele kõigele nii. Mina olen ka veel noor mees, aga juba piisvalt vana, et aru saada, et tervis on üks asi, mida on raske tagasi saada, kui see kipub feilima.“

Seda, et tervis on kõige alus, kinnitab ka Ivo: „Kuna ma usun, et täisväärtusliku ja õnneliku elu elamiseks peab tundma ennast terve, värske ja võimekana, pööran ma väga palju tähelepanu enda tervisele.“ Ivo teeb sporti iga tööpäeva hommikul, keskmiselt 4-5 korda nädalas. Kui sportimine ja füüsiline aktiivsus on alates teisme-east olnud Ivo jaoks tähtsal kohal, on vanuse kasvades muutunud üha tähtsamaks vaimne tervis ja sellega tegelemine.

Rivo Vesik
Foto: erakogu

Vaimne tervis rohkem tähelepanu alla

Just vaimne tervis on teema, mis vajaks endise rannavõrkpalluri ja tänase treeneri Rivo arvates enam mõtestamist ja tähelepanu, ka avalikus ruumis ja meedias. „Vaimsesse tervisesse peaksin minagi rohkem mõtlema. Vahel tunnen, et võtan endale liiga palju, aga kahjuks avastan selle alles siis, kui see kohustus on juba võetud. Vaimse tervise probleemidele ja abile võiks muidugi rohkem tähelepanu pöörata läbi meediakanalite, et ühiskond saaks enam kasuliku infot,“ arutleb Rivo ühiskonna valmisoleku kohta vaimse tervise teemadest rääkida.

Ta tunnistab, et vaimse tervise olulisust on raskem meeles pidada, aga on enda jaoks leidnud viisid, kuidas end laadida: „Põhiliselt loen, jalutan ja kuulan muusikat. Need on tegevused, mis minul pea tühjaks teevad, rahustavad ja teistmoodi mõtlema panevad.“

Koormuste jaotus

See, mida tähendab teadlik suhtumine tervisesse, on küsimus, millele Rivo enda sõnul tõtt öelda väga mõelnud ei olegi. „Treenerina puutun palju kokku koormuste jaotusega ehk sellega, millal ja kui palju sportlane teeb, et ta suudaks endast igal treeningul ja võistlusel maksimumi anda. Selle võiks tuua tava ellu. Kogu aeg ja iga kell pole vaja teha tööd, vastata telefonidele ja emailidele. Sama kehtib tervisespordiga. Seda tuleks teha nii, et sellest tuntakse mõnu. See peaks olema lõbus ja tekitama head tuju, mis omakorda parandab tervist ja heaolu. Ehk kokkuvõtvalt: peaks aru saama, millised on need koormused, mis kellegi jaoks on parimad ja selle järgi tegutsema,“ julgustab Rivo koormusi jagama.

Just tasakaal ja selle leidmine on Credit24 juhi sõnul viis, kuidas teadlikult tervise eest hoolt kanda. „Teadlik suhtumine tervisesse algab enda tervise igapäevasest jälgimisest ja enda kuulamisest: millised on need tegevused, mis panustavad positiivselt hea tervise saavutamisse ja millised mõjuvad negatiivselt? Seejärel tuleb teadlikult positiivseid tegevusi kultiveerida ja negatiivse mõjuga tegevusi vähendada või vältida,“ soovitab Ivo ennast ja oma keha ning mõtlemist jälgida.

Vaimne tervis on nagu muskel

Sellegipoolest tunnistavad mõlemad mehed, et on kogenud läbipõlemist. Ivo soovitab taolisest olukorrast välja tulemiseks teha „hard reset“ ja aeg lihtsalt maha võtta. Seejärel on vaja disainida endale elurütm, mis välistab läbipõlemise kordumise.

„Lihtsustatult öeldes tähendab see, et enda igapäevaelus on vaja leida balanss pingutust nõudvate tegevuste ja taastuvate tegevuste vahel. Läbipõlemine tekib, kui see balanss on paigast ära ja igapäevaelust on puudu vaimu taastavad tegevused. Sisuliselt on sellisel juhul tegemist olukorraga, kus me justkui teeks pidevalt trenni ja ei lubaks lihastel hetkekski taastuda — sellisel juhul on vaid aja küsimus, millal tervis murdub,“ meenutab Ivo enda isiklikku kogemust ja mõtestamist, kuidas edaspidi teist rütmi jälgida.

„Meie vaimne tervis on nagu muskel, mis pingutuste vahel vajab ka puhkust. Taastavateks tegevusteks sobivad hästi sport, mõne hobiga tegelemine, muusika instrumendi õppimine, sõprade ja tuttavatega ajaveetmine, lugemine — kõik, mis viivad meie mõtte teisele lainele,“ soovitab Ivo.

Piirid ette

Rivo elus on läbi põlemist ette tulnud nii spordis kui eraelus. Kõige olulisem on tema sõnul teha järeldused, mis aitaksid tulevikus sama mustri kordumist vältida. „Abi olen saanud spetsialistidelt, perekonnalt ja sõpradelt. Selle juures on minu jaoks tähtis aru saada, kuidas kõik nii läks ja miks kogu asi juhtus. Kogu tee tuleb läbi uurida ja edaspidi proovida otsuseid teha paremal ajal,“ räägib Rivo järelduste tegemise olulisusest ja vajadusest.

Tasakaalu hoidmiseks tööelu ja vaba aja vahel on Rivo arvates täna väga palju võimalusi: „Nii palju erinevaid võimalusi on sportida, veeta vaba aega ja tegutseda tööst eemal. Tööelust eemale saamiseks tuleb endale panna konkreetsed piirid ja reeglid. Paljud inimesed kindlasti ütlevad, et see ei ole võimalik. Mina arvan, et on ja seda peakski tegema. See on igaühe enda valik, kas nad vastavad kõnedele laupäeval kell 14.24 või ei. Koormuste jagamine võiks olla see võti, millega teha enda tervisele, nii vaimsele kui ka füüsilisele üks tore kingitus! Vuntside kasvatamine kahjuks üksi ei aita.“

Tippjuhina teab Ivo, et kui teadlikult tegeleda, on tööelu ja vaba aja võimalik tasakaalu hoida. See on ka üks tema nõuannetest teistele: „Oluline on meeles pidada, et 20% tegevustest teevad ära 80% tulemusest ehk kõigega polegi vaja tegeleda.“