Foto: Pixabay
Kui oleks võistlus, kus jagataks medaleid halamises ja vingumises, siis võidaksid eestlased raudselt koha esikolmikus kui mitte kuldmedali. Meil on kalduvus näha oma elus ja tegemistes pigem negatiivset kui positiivset ning oskame sellega end päris ära kurnata. Küsimusele "Kuidas läheb?" vastame "Pole viga" või "Normaalselt", andmata endale teinekord arugi, et meil on küllalt, millele siin elus tänulikud olla, lausa nii, et peaksime vastama hoopis "Superhästi!".

Just tänulik olemine selle eest, mis meil on, võimaldab õppida, kuidas näha oma elus ka positiivset. Võid nüüd küsida, et mille eest siin elus üldse tänulik olla — vaata ringi, elu on üks hädaorg ju. Võib-olla, ent sageli on need väiksed asjad, mida me oma hala keskel ei näe või ei taha näha, aga see ei tee neid olematuks. Kui aga õppida nende eest tänama, siis ühel hetkel on võimalik ka märgata, et elu on päris äge.

Nipp või õigemini harjutus iseenesest on lihtne. Sellega kaasneb veel üks hea asi — sul tuleb selle harjutuse peale veel ka hea uni, sest mured jäävad kuskile tahaplaanile ja meel muutub rahulikuks.

Tee seda harjutust õhtul voodis enne magamajäämist. Sule silmad ja mõtle oma möödunud päevale, alusta hommikust ja käi mõtetes terve päev kuni õhtuni läbi. Keskendu heale, mõtle, mis oli sinu päevas head. Mina teen seda nii — nimekirjana (see on näide ühe päeva tänudest, igaüks leiab oma viisi):

  • Olen tänulik selle eest, et hommikul üles ärgates oli mees mulle kohvi valmis teinud.
  • Olen tänulik selle eest, et täna paistis päike ja oli soe.
  • Olen tänulik selle eest, et mu juuksed, mis on muidu pusas, seisid täna terve päeva just nii, nagu mulle meeldib.
  • Olen tänulik selle eest, et mul on uued ketsid, millega on jube mugav käia.
  • Olen tänulik selle eest, et täna oli mul töö juures kolleegidega huvitav rääkida.
  • Olen tänulik selle eest, et täna sai päris palju nalja.
  • Olen tänulik selle eest, et sain täna teada asju, mida ma eile veel ei teadnud (siin võid täpsemaks minna).
  • Olen tänulik selle eest, et sain tehtud kõik tööd, mida ma hommikul päeva peale planeerisin.
  • Olen tänulik selle eest, et vaimustusin mitmest ideest, mida saaksin oma elu rakendada.
  • Olen tänulik selle eest, et täna maitses lõunasöök hästi.
  • Olen tänulik selle eest, et raadiost tuli minu lemmiklaul.
  • Olen tänulik selle eest, et mul oli oidu enne ummikuid töölt jalga lasta ja aega raiskamata kiirelt koju jõuda.
  • Olen tänulik selle eest, et õhtul trennis oli lahe, ma jaksasin ja uus kava tuli hästi välja.
  • Jne.


Muide, kui sul on tõesti selline päev, et mitte miski kohe ei läinud või sa ei viitsinudki midagi teha, siis saab vabalt tänada ka puhkepäeva eest — sedagi on vaja ja küll jõuab tegemata tööd ära teha mõnel muul päeval.
Tänamine peaks kuuluma lausa magamamineku rutiini juurde nagu seda on hammaste pesemine, sest ainult harjutamine ehk siis igal õhtul tänamine toob esile elu positiivsed küljed.
Sellisel tänamisel on veel mitu head külge peale selle, et hakkad nägema oma elus positiivset. Kui seda pikemalt teha, siis lööb sinus välja mängulisus, sa näed, millest ja kui väikestest asjadest on võimalik tegelikult vaimustuda. Ja vaimustus on just see, mis annab elule jõu. Märkad, et sinus on alles omajagu last, kes satub õhinasse, võtab tuld ja teeb asjad ära. Sa märkad, et elu on niimoodi palju põnevam. Mis veel? Tänamise ajal oled, nagu trend ütleb — hetkes, kohal. Tänamise hetkel näed, mis su elu ON, ja niimoodi pole tal ju vigagi, eks?