Ideed kodukontori sisustamiseks Foto: GD-Home.com
Paljud meist on juba teist nädalat kodukontoris ja hetkel veel pole näha lõppu perioodile, mis veel mõni nädal tagasi oli „mõnus vaheldus igapäevasele kontoritööle“. Kodus töötamisest on paljudele saanud sundvangistus, eriti veel ajal, mil kõrvaltoas või hullemal juhul samas toas õpivad su kooliealine laps või -lapsed. Lugejatele annab nõus juhtimistreener ja psühholoog Mihkel Pärjamäe!

Uus olukord sunnib meid välgukiirusel kohanema värske olukorraga ja õppima nippe, kuidas töö saaks ka kodunt tehtud.

Koroona-ajastu küsimused on:
• Kuidas ennast kodus motiveerida ja jälgida, et me ei tegeleks vaid nende asjadega, mis meile meeldib?
• Kuidas oma aega planeerida, kui istud üksi keset elutuba ja kolleegid oma kodudes?
• Kuidas luua endale hea töökeskkond? Mis on selleks vaja?
• Kas ülemus on ka kodukontorist töötades ülemus?
• Mis on juhi algomadused, mida täna kodukontoris me kõik vajame? Ole ise enda juht, sea endale eesmärke, sõnastada päevaks ülesanded.
• Pane praegune aega enda kasuks tööle? Mõte on see, et näe praeguses olukorras positiivset, see mõjutab töötulemust ja energiataset.
• Kuidas olla produktiivne ka kodukontoris?

Soovitusi jagab Mihkel Pärjamäe:

Keeruline aeg on meile andnud uue võimaluse, rohkem aega mõtlemiseks, rohkem aega oma kodu aga ka oma mõtete korrastamiseks. Kodukontoris töötamine võib olla pealesunnitud piirang, aga võib olla ka suurepärane aeg selleks, et tegeleda iseenda ja oma võimete arendamisega.

Kui ma ise tahan paremini elada, siis just nüüd saan selleks mitmeid mõttekaid asju teha.

Iseendaga hakkamasaamine või iseenda juhtimine on kompleksne võime, millega saame ise oma elu paremaks ja säravamaks muuta ja mis koosneb hulgast komponentidest nagu: iseenda elu teadlik kujundamine, iseenda kui isiksuse arendamine, iseenda arengu teadlik suunamine, keeruliste olukordadega hakkamasaamine, enesemotivatsiooni võime, stressi juhtimise oskus, oma emotsioonide teadlik juhtimine, aja juhtimine, hakkamasaamine raskuste ja tagasilöökidega, oma tahtejõu arendamine … On mõistetav, et sellised võimed ja oskused vajavad järjekindlat arendamist.

Areng, muide, on midagi sellist, mis on väga nauditav. Enamus inimesi mäletab hästi seda head tunnet, mis tekkis, kui ta õppis selgeks mingi uue ja nauditava oskuse: esimene kord kui sõitsin ise jalgrattaga, esimene kord kui õnnestus ise veepinnal edasi liikuda, esimene kord kui õnnestus kirjutada tõeliselt hea artikkel jne.

Seega, kui otsustad saada tõeliselt heaks enesejuhtijaks või enesemotivatsiooni kujundajaks, siis ees on ootamas väga nauditavad hetked, palju häid ja mõnusaid kogemusi. Ka teiste enesejuhtimise valdkondadega on samuti - iseenda arendamine on mõnus ja ka motiveeriv.

Enesemotivatsioon.
Motivatsioon on positiivne, energiat andev, nauditav ja mõnus tunne. Iseenda motivatsiooni kujundamise võime annab igale päevale ja ajahetkele suurema rõõmu ja rahulolu tunde. Motivatsiooni on vaja nii täna, selleks et ära teha lubatud-planeeritud asjad, kui ka pikemalt, et oma ellu planeeritud tegemised mõnusalt tehtud saaksid. Motivatsiooni kujundamise aluseks on õige suhtumine ja teadmine - motiveeritus sõltub minust endast! Ma saan ise otsustada, kas olen motiveeritud või ei ole. Motivatsioon sõltub sellest, mis mulle meeldib.

Motivatsioon ja positiivsus on omavahel lahutamatud. Kui mul on head mõtted, kui mind ootavad meeldivad tööd ja tegevused, siis on suur osa motivatsioonist juba paigas. Hea enesetunne ja positiivne suhtumine tuleb kujundada ise iga päev juba enne töö algust. Selleks sobib hästi hommikune meditatsiooniharjutus, mis on minu vaimse hügieeni osa olnud juba rohkem kui kümme aastat.

Seda harjutust on mõistlik teha enne voodist tõusmist, siis kui teadvus une rüpest hakkab vaikselt ärkama. Need esimesed minutid mõtle kõigele heale, mis hakkab sinu algavat päeva täitma: “Mõnus värskendus duši all, ergastav tass aromaatset kohvi, hea päevaalguse vestlus lähedastega, uus tööalane teema, millega tegelen …. “

Kui kümmekond head asja algavas päevas oled meelde tuletanud, siis on vaim valmis ja motivatsioon juba olemas - tahan juba alustada. Selle harjutusega saan alati naeratuse näole ja ka enda sisemusse.

Päeva jooksul on hea harjumus aeg-ajalt vaadata ringi, või aknast välja ja mõtelda sellele, mida head ja meeldivat seal näed. Sama võib teha ka iseendaga - jälgi ennast, oma hingamist, oma keha ja pane tähele kui mõnus on hingata, olla näha ja tähele panna. Konkreetsemate harjutuste kirjeldamise jätan hilisemaks.

See, mis mulle meeldib, tuleb kindlalt ära otsustada - teadvustada.

Niikaua, kui mul ei ole selgust oma tahtmistes ja mõtetes, on alati oht, et motivatsioon kaob. Nii et, enesemotivatsiooniks laiemalt tuleb selgeks mõtelda põhilised asjad elus:

1. Milline töö mulle meeldib (tõenäoliselt see, mille oled valinud? või mitte?) ja miks see mulle meeldib? Vastus nendele küsimustele tuleb formuleerida selge ja konkreetse lausega. “ Mulle meeldib …. “

See lause tuleb põhjalikult läbi kaaluda ja lõpuks otsusena kirja panna. Tõenäoliselt on mõistlik alguses kirja panna visand, olulised sõnad, moodustada mingi lause, mõne aja pärast see üle vaadata, korrigeerida, lühendada. Nädala - paari jooksul peaks olema teema nii hästi läbi mõeldud, et võid selle otsusena lõplikult kirja panna. Selliseid läbimõeldud, lõplikke otsuseid võib nimetada iseenda maksiimideks.

Maksiim kui lõplik, lõpuni läbimõeldud otsus. Maksiim tuleb formuleerida nii, et lähema 10 aasta jooksul ei ole sul vaja enam kahelda selles - hommikul, tööle hakates, tuleb endale lihtsalt mõttes öelda: “Nii, nüüd ma saan teha, seda, mis mulle tõeliselt meeldib”.

Ja siis korda mõttes oma maksiimi. Ja ongi motivatsioon olemas! Muidugi peab ka piiri pidama - kogu aeg ei saa meeldivate töödega tegeleda, selleks otsusta näiteks, et maksimaalselt kaks tundi ma nüüd kirjutan, siis aga pean pausi tegema ja pausi ajal mõned muud meeldivad asjad ette võtma!

2. Enesemotivatsiooni teine samm: motivatsioon elus laiemalt. Milline elu mulle meeldib? Siin on vaja samuti formuleerida mõned maksiimid, mis on sisult otsused. Millised on minu elu juhtpõhimõtted, millest ma lähtun iga päev ja millest ma ei loobu? Need põhimõtted vajavad samuti läbikaalumist, täpsustamist, ja lõpuks kirjapanemist otsusena. Ideaalis on hea maksiim lähtuv inimese enda sügavatest ja eripärastest kogemustest elus. See peaks olema läbi tunnetatud, läbi elatud ja seega väga hästi mõistetud kontsentratsioon tunnetest, kogemustest ja mõtetest. See on põhimõte, millest ma ei loobu.

Mitmetel inimestel on näiteks üheks maksiimiks: Carpe diem! Püüa päeva! Selle sügavam sisu on aga igal inimesel erinev - temast endast lähtuv.

3. Elu maksiime võiks olla mitu. Üks nendest aga peaks olema seotud raskuste, tagasilöökide ja keeruliste olukordadega. See on otsus, mida ma teen, siis kui on tõeliselt raske? Kuidas ma reageerin? Selle maksiimi aluseks on teadmine, et ükskord tõenäoliselt elus läheb väga raskeks, võib juhtuda midagi sellist, millega on tõeliselt keeruline hakkama saada. Mida ma siis teen? Ka selle maksiimi mõtestamiseks, läbitunnetamiseks on aega vaja - mõned nädalad vähemalt, aga lõpuks on otsus vaja kirja panna ja see endale omaks võtta. Selline enne raskusi tehtud otsus aitab tulevikus kindlaks jääda, rahulikuks jääda, hakkama saada. Siis kui rasked situatsioonid on käes, siis on selge ja rahulik mõtlemisvõime vähenenud (stressi reaktsiooni tulemus) ja läbimõeldud otsuseid teha on raskem.

Kodune töö korraldus.
Nii nagu kontoris on ka kodus mõistlik mõned asjad lähendastega kokku leppida. Millal oleme koos, millal teeme tööd, kas pausid teeme koos, millal käime jalutamas? Kodus on aega rohkem, sest ära jääb sõitmine-liikumine tööle ja tagasi, seega võib kodus teha ka midagi sellist, mis on spontaanne. Kas teeme koos nüüd ühe jalutuskäigu keset päeva? Või idagi muud?

Kui me enesemotivatsiooniga juba tegeleme, siis ei ole vaja muretseda töö pärast - selleks leiame ikka aega. Muidugi on hea hommikul ära otsustada, mis kindlasti päevaga peab tehtud saama aga peaks mõtlema ka mõne asja peale, mille teen ära kui tahatmist on. Nii ei ole päev rangelt reglementeeritud ja kogu aeg on tunne, et ma võin midagi teha aga võin ka mitte teha. Vabaduse ja naudingu tunne tööd tehes tõstab produktiivsust.

Kodus tuleb valmis olla pingeteks, mida tekitab pidev koos olemine. Situatsioon on sarnane sellel, mis tekkib ekpeditsioonidel ja reisidel. Pidevalt koos olles hakkavad ühel hetkel häirima isegi pisiasjad lähedaste juures. Häirima võib hakata pidev koos olemine ja privaatsuse puudus. Igas päevas peab kõigil olema aega omaette olekuks. Võimalusel peab igal pereliikmel olema privaatne koht, kus ta saab olla nii, et teda ei segata. Inimesed on erinevad, ekstravert võib nautida pidevat ja valjuhäälset suhtlust, kuid paljud inimesed vajavad vaikust ja võimalust omaette olla. Omaette olemine on võimalus iseenda vaimse arenguga tegeleda.

Enese vaimse arengu teemadega võiks iga päev 10-30 minutit tegeleda.

Soovitan väga läbi mõelda ka füüsiliste harjutuste rutiin. Siin on jälle võimalusi rohkem kui tavaliselt kontoris oli - ma saan ise otsustada, mis ajal ja kui palju trenni teen. Kas teeme koos või eraldi? Kokkulepped kodus, nagau varem ka töö juures, võiksid olla paindlikud, mitte ranged ettekirjutused. Keerulistel aegadel on hea üksteisega suheldes olla heatahtlikumad ja leebemad.

Hea lugeja, mida sina tahaks teada, et kodus töötamine oleks võimalikult efektiivne, sisukas ja motiveeriv? Kui jah, siis lisa oma küsimused kommentaarumisse.