Kuidas täpselt mõjub ikkagi aias tegutsemine või kontoriaknast roheluse vaatamine meie vaimsele tervisele?
Puud, põõsad, lilled, pargid, rannad, avatud väljad teevad meie vaimsele tervisele pai. Texase ülikoolis tehtud uuringust selgus, et neil, kes elavad keset rohelust või tegutsevad agaralt oma aias, esineb vähem stressi, on paremad kognitiivsed võimed ja nad on ka vähem agressiivsed.
Olgu selleks käe mulda pistmine oma aias või taimede eest hoolitsemine toas, jalutamine metsas, võid kindel olla, et turgutad sellega oma vaimset ja füüsilist tervist. Kuidas aga täpsemalt rohelus tervisele kaasa aitab, sellest räägivad juba järgmised punktid.
1. Stress väheneb, kui veedad aega taimedega või roheluses. See tegevus aitab seljatada vaimset kurnatust, korrastab südamerütmi ja alandab vererõhku ning ühes sellega ärevust.
2. Kui jalutad looduses, siis paraneb tuju kiiremini kui jalutada linnas. Looduses vähenevad depressiivsuse ilmingud, samuti mõjub looduses uitamine või aias töötamine soodsalt mälule — asjad jäävad paremini meelde ja tähelepanu koondamine olulistele asjadele suureneb.
3. Rohelus mõjub soodsalt neile, kel seljataga vaimselt või füüsiliselt rängad üleelamised, mistõttu on nad kannatanud traumajärgse stressi all. Viimane läheb loodusega tegeledes kiiremini mööda ja inimeste heaolu paraneb rutem.
4. Ärevus- ja tähelepanuhäiretega lastel esineb neid sümptomeid vähem, kui nad võtavad ette kasvõi lühikese jalutuskäigu loodusesse. Neil paraneb keskendumisvõime, mäluhäireid esineb väheb, ka ärevus taandub.
5. Need, kel kontoriaknast paistab roheline vaade, suudavad tööle paremini keskenduda ja nende produktiivsus kasvab. Lisaks on neil parem tuju, nad on rahulikumad ja neil on ka väiksem kalduvus allergiatele.
6. Loodus aitab kaasa loomingulisusele ja elusolemise tundele — tekib tunne, et sa päriselt elad, nii on ka tuju parem.
7. Kui vanadekodus on võimalik patsientidel käsi mulda saada, siis vähenevad nende dementsuseilmingud ja nad ei ole nii agressiivsed enam.
8. Looduse keskel olles tajume me meeltega selle geomeetriat ja erinevaid pinnavorme — selline tegevus suurendab ajumahtu ja tõstab intelligentsust. On tõestatud, et rohelusega regulaarselt kokkupuutuvad inimesed läbivad intelligentsusteste kõrgemate tulemustega kui need, kes elavad linnaruumis ja loodusega otsest kokkupuudet ei oma.
9. Need, kel võimalik aias nokitseda või looduses uidata, on ka kõrgem enesehinnang. On leitud, et sellele aitab kaasa lisaks loodusele ka veekogu lähedus.
10. Loodus tõstab meeleolu, muudab meie suhtumise lootusrikkamaks ja positiivsemaks, me oskame paremini lõõgastuda ja end mugavalt tunda.
Allikas: psychologytoday.com
