Aivar Kullamaa
Tervis Plussi kolumnist Rain Kooli arutleb, mille alusel saab või ei saa intuitsiooni usaldada. Rain Kooli on Soome-Eesti ajakirjanik, kolme lapse isa ning oma 25aastase karjääri jooksul palju kokku puutunud ka terviseteemadega, arutledes seekord intuitsiooni teemal, mis pole tema sõnul mingi üleloomulik võime tõde näha, vaid põhineb kogemustel.

Tõlkisin kevadtalvel ühe raamatu soome keelest eesti keelde. Selle sisu ei ole esmapilgul üldse tervisega seotud, sest raamatu peaosas on tehisintellekt. Kuna tehisaru edendatakse juba mõnda aega reaalselt inimese ajutegevusele tuginedes, on seos inimese ja tema vaimsete omadustega aga täiesti olemas.

Raamatust koorub välja muu hulgas see, et tehisaru õppimisvõime on üsna otseselt seotud selle oskusega jäljendada inimese intuitiivset mõtlemist. Intuitiivne mõtlemine — ja vaimne tervis laiemalt — on praegu eriti päevakajalised. Eesti avalikku ruumi on valitsenud riigikogu valimised ning nendele järgnenud kiirete pööretega valitsus­läbirääkimised. Nii mõnigi end üldiselt tuimavõitu tegelaseks pidanud eestlane on poliitsündmustele reageerinud ülitundeliselt.

Lihtne oleks öelda, et ärge põdege, pole ju hullu midagi, mõelgem ratsionaalselt. See ratsionaalne mõtlemine, jahe loogika võib-olla tõesti aitaks pea külma hoida. Kuid inimloomus ei ole läbinisti kalkuleeriv ega saa selleks ka kunagi. Me oleme kehakeemia, vahetute ja kaudsete kogemuste, mälestuste, matkitu ja õpitu ülikeeruline kokteil. Seega trügib ka kõige ratsionaalsema inimese mõtlemisse pidevalt hea hulk n-ö hägusat loogikat.

Lisaks on maailm tänapäeval pilgeni täis väga erineva kvaliteediga juhtnööre, kuidas oma intuitsiooni rohkem usaldada ja paremini selleni jõuda.

Intuitsioon pole aga tegelikult mingi üle­loomulik võime tõde näha. See pole oma olemuselt nähtavalt ratsionaalne, kuid kindlasti mitte ka irratsionaalne. Kui need kaks viimast mõistet teljele äärmusteks sättida, on intuitsioon ikka pigem ratsionaalsuse sugulane. Lihtsustades võiks seda seletada kui teadvustamatult toimuvat analüüsi, mis põhineb inimese varasematel kogemustel ja teadmistel. See tundub salapärane ja ebamaine lihtsalt seetõttu, et me ei teadvusta seda.

Kuid kas intuitsiooni tasub siis usaldada?

Kuna see põhineb inimese kogemustel ja teadmistel, oleneb intuitsiooni usaldusväärsus väga palju neistsamadest kogemustest ja teadmistest. Kui need on väga kallutatud — näiteks on inimese kogemused äärmiselt traumaatilised, teadmised ühekülgsed või mingist kindlast ideoloogiast haaratud –, võib analüüsi tulemus olla tegelikkusega päris korralikus vastuolus.

Kui aga inimene teab palju ja on mitmekülgne, elanud oma elu tasakaalus ja avatud meelega ning on saanud mõnda küsimust puudutavate faktidega rahus tutvuda, võib intuitsioon välja pakkuda vägagi täpse ja ettenägeliku tulemuse.