Paranemisprotsessi lõpp on hea — siis tekib lõpuks kerge ja vaba tunne, kuid protsess ise võib olla raske ja vastik nagu kõhuni mudas sumpamine. Just raskuse tõttu otsustavad paljud ka teekonna pooleli jätta ning hoopis oma musta urgu peituda ja samasugust eitavat elu edasi elada. Harjumuspäraste mustrite muutmiseks ja otsuseks eluga edasi minna on tarvis palju sisemist jõudu ning vaatamata hirmuäratavale algusele, muudab tulemus igaühe hoopis tugevamaks. Halb ja ärev enesetunne sisemise kasvamise teekonnal tekitab ikka küsimusi, kas ollakse ikka õigel teel. Saavutades suurema kontrolli oma mõtete üle, algab ka paranemine. Kuigi järgnevad emotsioonid võivad tunduda väga negatiivsetena, on need oluliseks osaks sisemise arengu teel.

1. Ebakindlus

Tihti peetakse ebakindlust halvaks, sest see peaks ju tähendama, et inimene ei ole iseendaga rahul, kuid enesearengu teema puhul tähendab see edasi liikumist. Ebakindlus märgib uusi situatsioone ja tundeid, millega sa ei ole veel harjunud ning uudsus võib panna seest värisema. Üsna peagi muutuvad ka uued tunded tuttavaks ja mugavaks.

2. Kahtlused

Eneses kahtlemine on sellel teekonnal täiesti normaalne, sest sa võtad oma isiksuse ja olemuse täiesti koost lahti ning analüüsid kriitiliselt enda tegevusi. Kõik, mida pidasid enda juures tavaliseks ja osaks endast, on nüüd kahtluse alla seatud. Kui sul ei teki enda analüüsimisel kahtlusi, ei uuri sa ilmselt piisavalt sügavalt.

3. Segadus

Jõudes sisemise arengu käigus uute teadmiste ja olukordadeni, tuleb õppida neid ka oma elus rakendama. Muidugi tekib sellel teekonnal segadus, kuidas olla ja mida edasi teha, kuid ühe koha peal tammuda ei ole ka mõtet. Tuleta meelde, mis oli see põhjus, mis tõukas sind sellele teekonnale ning püüa end rajal hoida ja iga uut kogemust nautida.

4. Kontrolli puudumine

Saades teadlikuks oma haavatavusest, õpid hakkama saama ka olukordadega, mida sa ei saa kontrollida. Kui püüad kogu aeg kõike kontrollida ja kõiges kindel olla, siis hoiad end tagasi ja keelad endale palju tulevasi võimalusi. Kõige kontrollimine ei jäta võimalust teadmiste kogumiseks ja uute kogemuste saamiseks. Tulevikku ei saa ette näha ning kindel on ainult see, et kõike kontrollida püüdes ja täielikku kindlust jahtides ajad end lõpuks hulluks.

5. Hirm

Hirm on väga oluline põhjus, miks me eirame oma emotsioone ega haara kinni uutest võimalustest. Suur hirm hoiab inimest kinni ega lase liikuda edasi oma arenguteel. Lõpuks võib see lausa lämmatavaks muutuda. Oma hirmule vastu seismine ja sellega tegelemine nõuab palju jõudu, kuid peagi tunned end tugevamana kui kunagi varem.

6. Ärevus

Kui meil on olemas juba ebakindlus, kahtlused ja hirm, siis on nurga taga luuramas ka ärevus. Sellest üle saamiseks on kasulik ära õppida mõned lihtsad hingamistehnikad või hakata tegelema jooga või mediteerimisega. Igaüks leiab omale sobiva viisi, peaasi, et see mõjuks rahustavalt ning aitaks mõtteid koguda. Ärevus on üks osa sisemisest kasvamisest ning positiivseks küljeks on, et tänu ärevusele õpid toime tulema raskete situatsioonidega ning end rahustama. Elu viskab ikka aeg-ajalt meie teele raskusi, mis tekitavad pingeid ja ärevust, kuid elu provokatsioonidele ei pea alati alluma, vaid tuleb ise valida, kuidas raskustele reageerida.

7. Ebamugavus

Kasvamine, muutumine ja uute olukordadega kokku puutumine toovad ilmselgelt kaasa ebamugavusi, sest see kõik on võõras ja harjumatu sinu jaoks. Nüüd aga on õige hetk hakata sellega tegelema ja kõik võimalused vastu võtta. Meil on võrdlemisi vähe kontrolli elu üle üldiselt, kuid me saame kontrollida seda, kuidas me olukordadele reageerime ja mida neist õpime. Alati on võimalus lasta stressil, masendusel ja negatiivsusel võimust võtta ning peitu pugeda, kuid parem on probleemiga rahulikult tutvuda ning sellega tegeleda.