Shutterstock
Kõik inimesed näevad und, aga veidi väiksem osa mäletab neid seiku hommikul. Sageli ärkame üles segaduses ja tabades end mõtlemast, kas uni üritab meile midagi teada anda ja kui tõsiselt seda kõike võtma peaksime? Kas uni on alateadvuse väljund või pelgalt päeva jooksul juhtunud sündmuste järelkaja?

Teadlased ega filosoofid pole siiani ühisele järeldusele jõudnud, miks me peame magama ja n-ö raiskama 1/3 oma elust teises reaalsuses. Siiski võib üpris kindlalt väita kõikide elusolendite näitel, et uni mängib meie eludes suurt rolli. Isegi delfiinid, kelle puhul arvati tegemist olevat mitte magajatega, puhkavad tegelikult üks ajupoolkera korraga. Uni on absoluutselt vajalik, et lõõgastuda, informatsiooni talletada ja end värskena tunda. Vähene uni seevastu alandab ainevahetuse kiirust, tõstab vererõhku, vähendab reaktsioonikiirust, kiirendab vananemist ja loomulikult toob kaasa ka uimasuse. Kuigi teadus on viimase kümne aasta jooksul lausa jooksusamme teinud, on unenäod jäänud teemaks, mille puhul ikka ja jälle vaielda saab. Teooriaid nende kohta on mitmeid. Need leiad alljärgnevatelt lehtedelt.

Peidetud sümbolid

Kõige populaarsem valitsev teooria on püstitatud kuulsa psühholoogi Sigmund Freudi poolt. Tema psühhoanalüüs väidab, et unes on esindatud meie alateadvuslikud ihad ja motiivid, mida me teostada üritame. Tsiviliseeritud ühiskonnas oleme alla surunud oma agressiivsuse ja seksuaalsed instinktid, mis vajavad väljundit ja seetõttu leiavad nad tee meieni une kaudu. Niisiis pole unenägudes midagi juhuslikku, vaid meie sümboolsel kujul esindatud loomalikult toored emotsioonid.

Freudi sõnul on igal unenäol avalik väljund ning ka varjatud tähendus, mis peaks sümbolite õigesti mõistmise korral unenäo tagamaad paljastama. Selle teooria populaarsus on peitud eelkõige selles, et inimestel on põnev jälgida igasuguseid unenäoraamatuid, mis annavad seletusi nähtud sümbolitele.

Shutterstock

Uneuurija Marlit Veldi arvab aga, et aeg mil unenägudel oli sümbolistlik tähendus, on tegelikult möödas. Meditsiinilises mõttes on Freudi unenägude sümbolistlikul käsitlusel ajalooline väärtus, kuid kaasaegne arusaamine, et une eri perioodidel on neurofüsioloogiline alus, ei olnud veel Freudi ajal tekkinud.

Teine dominantne ja teaduspõhisem teooria on activation-synthesis teooria, mis on kahe psühholoogi Hobsoni ja McCarley sünnitis. See väidab, et REM-faasi ajal aktiveeruvad teatud aju osad, mis tegelevad ka motoorsete liigutustega ning panevad tööle meie emotsioonid ja mälestused. Kuna aju arvab meie keha töötavat, üritab ta neid signaale tõlgendada ning me näeme unenägusid.

See vastandub Freudi teooriale, sest käsitleb unes nähtut kui suvalisi pilte. Siiski ütleb Hobson, et kindlasti pole unes nähtu täiesti tähenduseta. Ta arvab, et oleme kõige loovamad just unes, sest kaootilised ja spontaansed mõtted ja elemendid jõuavad meieni erinevate kombinatsioonidena. Ajaloostki ole mitmeid juhtumeid, kus uni annab inspiratsiooni. Näiteks Paul McCartney kirjutas ühe populaarseima Biitlite laulu „Yesterday“ unes kuuldud meloodia järgi. Samuti olevat Mary Shelley näinud magades õudustäravaid stseene ning selle põhjal „Frankensteini“ kirjutanud.

Iseasi on aga kas me oskame neid kreatiivsusehetki reaalsuses ka kasutada. Meloodia võib unes jõuda ka inimeseni, kellel pole mingit muusikalist annet ning kes ei oska sellega midagi peale hakata.

Christopher Evans seletab oma raamatus „ Öö maastikud“, et REM-unefaasis on aju väljalülitatud nagu arvuti ning blokeerib kõik välised signaalid meieni jõudmiseks. Sel ajal skanneritakse hoopis kõik emotsioonid, mida me päeva jooksul tundnud oleme ning tehakse vajalikud muudatused. See protsess on vajalik, et aidata talletatud informatsioonil jõuda lühiajalisest mälust pikaajalisse. Nende protsesside ajal võib aju lühiajaliselt taas „üles ärgata“ ning me näeme pilte ja nägemusi, mis Evani järgi ongi uni.

Shutterstock

Temaga vastandub aga Cricki ja Mitchisoni teooria, mille kohaselt uni on vajalik, et aju puhastuks päeva jooksul kuuldud ebaolulisest informatsioonist. Peale magamist tunneme end värskelt ja valmis tegema paremini läbimõeldud otsuseid, sest aju on rohkem kontsentreeritud ja vaba üleliigsest informatsioonist. Hommik on õhtust targem põhjusega!

On olemas ka teisi teooriaid, mis on leidnud vähem järgijaid. Näiteks uni, mis täidab psühhoteraapia rolli. Erinevad mõtted ja emotsioonid lastakse valla turvalises keskkonnas. Seda võib märgata stressirohkel perioodil, keeruliste ja väsitavate emotsionaalsete seisundite ajal. Kui igapäevaelus neist ei räägita ja eraelus toimuv hoitakse enda teada, võivad mõtted ja tunded öösel kummitama tulla.

Prohvetlus

Peamiselt teadlaste poolt väljakäidud teooriatele vastandub mitte vähem populaarne unenägude tõlgendamine läbi prohvetliku vaatenurga. Läbi aegade on inimesed hoidnud arusaama, et unenäod suudavad tulevikku ennustada. Piiblist leiab mitmeid prohvetlikke lugusid ja väidetavalt nägid nii Jeanne D’Arc kui ka Abraham Lincoln oma surma ette.

Skeptiliselt vaatepunktist võib väita, et sellel ei pruugi alust olla. Igaüks võib näha unenägusid ja hiljem päriselus midagi unenäole sarnast kogeda. Arvatakse, et kui keegi usub oma unenäo täideminekut, hakkabki inimene niimoodi käituma ning selline käitumine on teadlaste poolt tõestatud kui ülimalt võimas stiimul.

Teine argument on, et kui mäletame nädala jooksul vahemalt viit erinevat unenägu, siis kui üks neist tõeseks saab, unustame kõik ülejäänud ja keskendume sellele ühele, arvates, et nägime sündmusi ette. Unenäod on enamasti ka sürreaalsed, mistõttu saab neid väänata, et nad reaalsusega ühtiksid.

Unenäod kipuvad olevat ka 80% ulatuses halvaendelised. See seletaks ka need mitmed prohvetid, kes väidavad, et nägid õnnetusi ette.

Uneuurija Marlit Veldi jaoks seostuvad ebameeldiva unenäoga hoopis uneaegsed hingamishäired, ehk unelämbus, uneaegsed südamerütmihäired, reflukshaigusega kaasnev söögitoru happekontsentratsiooni tõus ja ka kõrge palavikuga kaasnevad haigused.

"Uneperiood, millega seostatakse unenäonägemist on inimesele väga oluline," ütleb uneuurija. Enamasti me selles uneperioodis ei ärka ja sellisel juhul ei kummita ka painavad unenäod. Ka erinevate ravimite tarvitamine võib mõjutada inimese und. Narkootikumide tarvitamine ja nendest võõrutamine põhjustab ekstreemseid unenägusid. Pärismaalaste uneuurimisel on unemustris leitud teatud erinevusi võrreldes tsiviliseeritud ühiskonna inimeste omaga, mida seostatakse une ja magamaminemisega läbiviidavate tseremoniaalsete rituaalidega.

Kui unenägude tõlgendamine sümbolite abil on sinu jaoks lõbus ajaviide, ei tule sellest mitte mingit kahju. Nad võivad aidata meil paremini mõista oma tundeid, mõtteid ja väärtushinnanguid. Kui unenäod tunduvad prohvetlikud, on nende uskumine normaalsuse piires igati aksepteeritav. Samuti ei tohiks inimesed, kes oma unenägusid peamiselt ei mäleta, üldsegi kurvad olla, Cricki ja Mitchsoni teooria ju väidab, et see ongi kõige parem.

Pixabay

Teadlastele ja ratsionaalsete mõtteinimestele on kindasti meelepärasemad teaduspärased seletused ning vaimumaailmale rohkem avatud inimesele prohvetlikud või sümboolse tähendusega unenäod. Kuna siiani pole veel leitud teooriat, mis seletaks une kõiki aspetke, vajab see valdkond veel palju uurimist. Seni aga võib kõikides teooriates tõde leida ning lõppude lõpuks võib inimene uskuda just seda teooriat, mis talle parasjagu meelepärane tundub!

Allikas: ajakiri Tervis Pluss, 2012 august