Foto: Pixabay
Aju vananeb koos kehaga. Aja jooksul muutub neuronitevaheline side nõrgemaks. Kui verevarustus pole ka enam sama mis noorena, saab ka aju vähem verd. Küll aga leidub tüüpilisi harjumusi, mille tõttu vananeb inimese aju tavapärasest kiiremini ja olenemata vanusest.

1. Tarbid liialt alkoholi. Kui sulle meeldib tihti tipsutada, siis on aeg teha oma elus muutuseid. Loomulikult ei tähenda see, et sa ei tohi enam klaasikest veinigi nautida või aeg-ajalt pisut rohkem juua. Halb on see aga siis, kui alkoholi tarbimisest on kujunenud regulaarne harjumus.

2. Liigud vähe. Kui veedad suurema osa päevast istudes ja trennis ei käi, siis on su füüsiline koormus väike. Teadlased aga arvavad, et istuv eluviis aitab kaasa dementsuse tekkele. Samas näitavad uuringud, et füüsiliselt aktiivsetel inimestel on 88% väiksem tõenäosus põdeda dementsust.

3. Sa ei sotsialiseeru. Pole just ebatavaline, et aja jooksul kasvavad inimesed lahku ega suhtle teineteisega nii palju. Kui kaotad aga sõprussuhted ega loo ka uusi, siis ei mõju see sulle vanaduses hästi.

Uuringud näitavad, et sotsiaalset elu elavate vanemate inimeste kognitiivsed võimed on oluliselt paremad. Sotsiaalsed tegevused on näiteks pere ja sõpradega kohtumine, spordiüritustel käimine ja mõnda klubisse või ringi kuulumine. Sotsialiseerumine vähendab stressi ja nii tunneb inimene end oluliselt paremini.

4. Jätad oma südame hooletusse. Inimese süda vastutab selle eest, et paljud teised organid töötaksid normaalselt ja et verevarustus oleks hea. Kui süda ei pumpa korralikult verd, ei saa ka aju piisavalt verd. Uuringud on näidanud, et keskealistel inimestel, kellel on diabeet, kõrgvererõhutõbi või mõni muu haigus, mis võib halvendada südame tervist, võib tekkida ka dementsus. Niisiis kanna oma südame eest hoolt.

5. Suitsetad. Suitsetamine on mitmel põhjusel halb harjumus, aga see suurendab ka riski haigestuda Alzheimerisse.

6. Sa ei maga piisavalt. Inimene vajab päevas 7-9 tundi und. Kui sa ei maga aga piisavalt, teed endale karuteene. Vähene uni toob kaasa kognitiivsushäired. Eriti siis, kui oled vanemas eas. Niisiis mida vanem oled, seda olulisem on, et saaksid vähemalt 7-9 tundi und.

7. Kahjustad oma kuulmist. Võib-olla kuulad kõrvaklappidega liialt valjult muusikat? Uuringud on näidanud, et kuulmisprobleemidega vanemas eas inimestel on suurem tõenäosus kannatada kognitiivsushäirete all. Üks sellistest on dementsus. Uurijad pakuvad, et kuulmisprobleemidega inimene keskendub liialt erinevate helide kuulamisele ja teiseks võivad nad olla sotsiaalselt mitteaktiivsed, mis omakorda süvendab dementsuse teket.

8. Elad maantee lähedal. Elukoht määrab inimese elukvaliteedis palju. Näiteks maantee ääres elamine tähendab, et õhk on saastunum ja müratase kõrgem. Saastunud õhk mõjub pika peale ajule halvasti ja võib viia kognitiivsushäireteni. Kuna veedad kodus palju aega, siis vali kodukoht hoolega.

9. Sa ei puhka piisavalt. Puhkamine on äärmiselt oluline selleks, et tervis püsiks korraks. Erinevad asjad tekitavad stressi ja ärevust. Sellega toimetulemine nõuab aga energiat. Inimesed, kellel on ärevushäired, krooniline stress või raskusi rõõmsa meeleolu hoidmisega, põevad tõenäoliselt tulevikus Alzheimeri tõve. Niisiis peavad ärevushäire käes kannatajad olema eriti hoolikad ja regulaarselt puhkama ning enda eest hoolitsema.

10. Sa ei kanna kiivrit. Kui lähed suusatama, rattaga sõitma, rulluisutama või midagi muud taolist teema, siis on oluline kanda kiivrit. Kui kukud ja lööd pea ära, võib see aju kahjustada ja vananemisprotsessi kiirendada. Loomulikult pole kõik kohe läbi, kui käid paar korda pikali. Kui tegeled aga mõne spordialaga ja kukud sagedasti, siis on mõistlik kiivrit kanda.

11. Sa ei söö tervislikult. Tervislik toitumine mõjutab inimese keha väga paljudel viisidel. Näiteks tervislikult toituvatel inimestel on lausa 53% väiksem tõenäosus haigestuda Alzheimeri tõvesse. Neil, kes söövad aga üldiselt tervislikult, on 35% väiksem tõenäosus sellesse haigusesse haigestuda. Eriti hästi mõjuvad ajule marjad, juurviljad, kala, pähklid, oad, tervislikud rasvad, väherasvane liha ja vein (loomulikult mõõdukas koguses).

12. Sa ei tee ajuharjutusi. Aju vajab samamoodi trenni nagu ülejäänud keha. Neil, kes treenivad oma aju regulaarselt, on 29% väiksem tõenäosus põdeda tulevikus dementsust. Mõned uuringud väidavad, et kui inimene hakkab tunnetama, et ta mõistus pole enam sama hea nagu enne ja hakkab tegema ajuharjutusi, mõjub see hästi. Ajutrenn pole aga midagi niivõrd keerulist. Mängi malet, lahenda ristsõnu, sudokusid, õpi uusi oskuseid.

13. Sa pole kaua uusi teadmisi omandanud. Kõigil ei meeldi küll koolilik õppimine, aga uusi teadmisi saab omandada ka muudmoodi. Mida rohkem oma teadmisi laiendad ja uusi asju uurid, seda paremini hoiad oma aju töös. Uuringud on näidanud ka seda, et kõrgharidusega inimestel on väiksem tõenäosus põdeda dementsust ja kognitiivsusprobleeme. See ei pruugi aga otseselt kõrghariduse omandamisest tingitud olla. Põhjus võib tuleneda ka sellest, et kõrgharidusega inimestel on paremad võimalused tööturul ja seetõttu saavad nad endale lubada paremaid elamistingimusi.

Mida veel kõrva taha panna?

Kognitiivsete võimete nõrgenemist seostatakse sageli vananemisega. See ei pea aga nii olema. Kui proovid hoiduda eelnimetatud harjumustest ja hoida oma aju võimalikult palju töös, siis saad ise vähendada tõenäosust haigestuda Alzheimerisse või dementsusse.

Pea meeles, et aju vajab harjutusi ja tervet keha, et olla vormis. Mida paremini hoolitsed kogu oma keha eest, seda paremas vormis on ka su aju.

Allikas: powerofpositivity.com