Foto: Pixabay
Aju tööd turgutavate toidulisandite turg on meeletu ja see kasvab suure kiirusega. Üha enam pöördutakse mälu parandamiseks, tähelepanuhäirete peletamiseks, dementsuse eemalhoidmiseks jms toidulisandite poole ja loodetakse neist ei tea mida. Samas pole toidulisandite kohta ühtki arvestatavat uuringut, mis tõendaks, et need ka ootuspäraselt toimiksid. Üks uuring tõestas lausa, et neil, kes võtsid toidulisandit ja need, kes said platseebot, polnud lõpptulemuses mingit vahet — Alzheimerit esines mõlemas rühmas võrdselt. Mida siis teha? Tegelikult saame aju tööd ka ise turgutada. Ära siis kuluta raha toidulisanditele, vaid suuna see parem järgmistesse tõenduspärastesse tegevustesse.

1. Mõtle kahvliga, aga mitte tabletiga. Rikasta oma menüüd roheliste köögiviljade (erinevad salatilised, kapsad), pähklite, marjade ja rasvase kalaga. Uuringud on tõestanud, et kui võtad oomega-3-rasvhappe toidulisandit tableti kujul, siis ei muutu sinu tervises midagi. Kui aga saad neid häid rasvhappeid päris toiduga, siis kahaneb dementsuse risk. Ära saa valesti aru, vitamiinid ja mineraalained ei ole halvad, vaid vahe on manustamisviisis, lihtsalt eelista nende kättesaamist naturaalsest toidust.

2. Hakka ennast liigutama. On uuritud, et dementsuse tekke stardipakkudel on võrdsel positsioonil need, kes liiguvad vähe, ja need, kel on geneetiline eelsoodumus Alzheimeri tõve tekkeks. Ehk teisisõnu — kui hakkad end liigutama, siis vähendad oluliselt dementsuse tekke võimalust tulevikus. Rohkem liikumist ei tee head ainult dementsuse tekke kontekstis, vaid see mõjub hästi ka vereringele, mis parandab oluliselt mälu ja aju tööd. See ei tähenda, et pead kohe jõusaalis ei tea mida tegema, tegelikult unusta üldse sammud ja pulsilugemine. Tähtis on see, et liigutad end 150 minutit nädalas mingi sellise aktiviteediga, mis tõstab südame löögisagedust ja ongi kõik. See on 5 korda nädalas 30 minutit või harvem, aga siis on tegevus lihtsalt pikem. Selleks sobivad ka pilates, jooga, tai chi jms. Oluline on, et südamerütm muutuks liikumise ajal kiiremaks.

3. Hoia oma aju vormis. Aju on nagu muskel — kui seda ei treeni, siis vajub see lonti. Väga head treeningvahendid on erinevad pusled, ristsõnad, sudokud. Ka millegi uue õppimine, kas uus võõrkeel, või uus hobi. Ühes uuringus tõestati, et neil inimestel, kes kulutasid iga päev 15 minutit ajutreenimisele, oli parem tähelepanu ja reageerimisvõime, kui neil, kes jätsid oma muskli treenimise vahele.

4. Võta omale lemmikloom. Lemmiklooma head mõju inimese vaimsele tervisele on palju uuritud ja see kõik on ka tõendamist leidnud. Lemmikud aitavad tuju kõrgel hoida ja mõjuvad soodsalt inimestele, kes maadlevad ärevusega. Ja tujutõstvad hormoonid on head meie ajule. Lisaks näitavad nad üles sellist haruldast tingimusteta kiindumust sinu vastu, mida sa lähedaste ringist teinekord ei leiagi.

5. Maga korralikult. Lihtne öelda, raske teha? Üks hea nipp on end päeval piisavalt väsitada, et une ajal oleks kehal midagi taastada. Siin tulevad appi punktid 2 ja 4. Nutiseadmed ja telerid vahetult enne voodisseminemist pole nagunii head, seda teame kõik. Ka söömine ja alkoholi tarbimine enne magamaminekut ei mõju unele hästi. Püüa mitte jätta päevaseid toidukordi vahele ja see käib ka veejoomise kohta. Teine hea nipp on teinekord lubada endale lõunauinakut. Tunnine uinak keset päeva mõjub aju tervisele palju ergutavamalt kui kaks tassi espressot.

Allikas: psychologytoday.com