Foto: Pixabay
Me saame oma emotsioonidega hakkama erinevat moodi. Osa meist räägib oma tunnetest kohe, osa aga hoiab neid endale. Kuidas sa aga käitud, kui vihastad? Kas lased vihal välja paista või hoiad seda tagasi, vaikid kangekaelselt ja pulbitsed seesmiselt? Aeg-ajalt on hea vaadata, kuidas me tugeva emotsiooniga toime tuleme, sest see räägib nii mõndagi meie kui inimese kohta.

Allpool on toodud erinevad vihale reageerimise viisid, mis mõistagi ei ole kuigi produktiivsed. Vaata, kas tunned end ära ja mõtle, kuidas saaksid oma suhtlusstiili parandada.

1. Vaikimistaktika. Kui oled selline inimene, kes vihaseks saades hakkab teist inimest ignoreerima, mängides tumma, siis kahjustad oma suhteid päris korralikult. Üldjuhul ei saa teine inimene aru, mis lahti on, neid valdab ärevus ja mure, kuidas olukorda peaks lahendama. Vaikimistaktika on kõike muud kui hea lahendus enese väljendamiseks.

2. Ignoreerid probleemi. Kui vihaseks saades teed näo, nagu poleks midagi juhtunud, siis tee sa sellise käitumisega kellelegi head. Vihastades on hea vaadata probleemile silma ning sellest rääkida, sest probleem ega ka viha ei kao seda ignoreerides. See on justkui tühjas basseinis ujumine — sa ei liigu kuskile.

3. Purskad oma viha välja. See pole kunagi mõistlik. Vihahoos me ütleme teisele asju, mida me tegelikult ei mõtle ning teeme sellega teisele palju haiget. Isegi kui see tundub sulle hea mõte, pole see kunagi nii.

4. Surud oma tunded alla. Sellega teed kõige enam haiget iseendale ja ajad teised segadusse. On väga inimlik tundeid välja näidata — me oleme inimesed. Kui näitad, mis sinu sees toimub, saavad ka teised aru, mis värk on.

5. Pead viha millekski muuks. Viha on viha ja sellisena tuleb seda ka võtta. Kui pead selleks maha istuma, et aru saada, mis su sees toimub, siis tee seda. Iseendaga sõbraks saamine on oluline samm kasvamise teel.

6. Kommunikeerid viha valesti. Selleks, et rääkida, mis toimub, peaksid võtma paar minutit maharahunemiseks ja siis püüdma selgitada, kuidas sa end tunned. Isegi kui esmapilgul on raske end vaos hoida, siis pikas perspektiivis on see kõigile hea.

Allikas: Awarness Act