Robootika avab laiema maailma kutseõppesse

Robootika populaarsus koolides üha kasvab. Robotid sobivad haridusliku erivajadusega (HEV) õpilastele täpselt sama hästi kui tavaklassi tundi, sest eesmärk on üks: tuua õppimisse vaheldust ja mängulisust, pakkuda eduelamust, arendada laste mõtlemis- ja koostööoskusi.

Koolides on robotite kasutamine ülesannete lahendamisel sageli ainetunni osa. Tuntud on hariduslikud robotid Ozobot, BeeBot, Edison, Edware, Lego EV3.

Tallinna Ristiku põhikool
Siin õpivad HEV-õpilased, kes omandavad põhihariduse riikliku õppekava alusel. Põhiliselt on lastel õpiraskused, tähelepanu- ja mäluprobleemid, keskendumisraskused, aktiivsus-tähelepanuhäire. Klassis on olenevalt erivajadusest 2 kuni 12 õpilast.

Robootikaringis ja ainetundides on koolis kasutusel Ozobotid, BeeBotid ja Lego EV3 robotid. Ringis rohkem, tundidest peamiselt matemaatikas ning töö- ja tehnoloogiaõpetuses. „Õpetajale on sellise tunni ettevalmistamine väga suur töö,” sõnab Ristiku põhikooli arvutiõpetuse õpetaja Eve Reisalu. „Tuleb leida ülesanded, mis teevad robotist ja programmeerimisest tunni loomuliku osa. Ei ole nii, et alguses õpime ja siis mängime. Töö robotiga peaks kinnistama teoreetilist õppimist.”

Reisalu sõnul aitavad robootika ülesanded õpetada lastele koostöö olulisust. Foto: Madli Leikop

Möödunud õppeaastal osalesid Ristiku põhikooli kuuendate klasside õpilased eksperimentaaluuringus „Õpperobootika mõju matemaatikaõppe tulemustele 3. ja 6. klassis”. Uuringu viis läbi Tallinna ülikooli doktorant Janika Leoste oma doktoritöö raames. Tunnimaterjalid valmistas ette Leoste, õpetaja viis kord-kaks nädalas läbi matemaatika-robootikatunni, kokku 20 tundi. „Õpilased olid hästi motiveeritud, ootasid seda tundi. Samas mõtlen, et kui kõik matemaatikatunnid oleksid robootikaga seotud, siis õpilased väsiksid ära,” räägib Reisalu. Kas projekt mõjutas õpitulemusi positiivselt, on raske öelda, selleks peaks metoodikat mitme aasta jooksul rakendama. Aga Reisalu nendib, et matemaatika tasemetöö tulemused olid robootikat kasutanud klassis veidi paremad kui paralleelis, kus robootikat ei olnud. „Võib-olla oli klassi koosseis selline, et tulid paremad tulemused. Igatahes mõjus robootika positiivselt,” on ta kindel.

Katsetundides kasutati Lego EV3 roboteid. „Need robotid on mõeldud õpilastele paaris töötamiseks. Meie õpilaste puhul on hästi näha, et nad tahaksid töötada üksi,” rääkis Reisalu. „See oligi hea koht selgitada, kui oluline on koostöö. Vähe on elukutseid, kus sa täitsa omaette oled. Ikka pead teistega arvestama, koos tegutsema ja planeerima.”
Kas robootika mõjutab HEV-õpilaste kutsevalikut? „Kindlasti aitab see neil valikuvõimalusi avaramalt näha, muidu teatakse ikka ehitaja, koka või hotelliteenindaja eriala. Et robotit programmeerida ja tööle saada, on vaja mõttetööd. Areneb nende keskendumisoskus. Vahva on vaadata, kuidas õpilased, kes oskavad robotiga paremini toimetada, aitavad teisi. Enesekindlus kasvab, ja see on õpilasele eduelamus, kui ta tunneb, et suudab teisi õpetada,” sõnab Reisalu.

Tartu Hiie kool
Kuulmis- ja kõnepuudega lapsed omandavad põhihariduse ning kuulmispuudega koolieelikud saavad koolieelset ettevalmistust Tartu Hiie koolis. Robootika on kooli õppekavas ja huvitegevuses tugevalt esindatud.

Kooli robootikaõpetaja Tarmo Binsoli sõnul on robootikaklassis algajatele Lego WeDo ja WeDo 2.0 baaskomplektid ning lisatarvikud, I kooliastme lõpust tegeletakse Lego Mindstorms NXT ja Lego EV3 baaskomplektide ning lisatarvikutega.
Arvutiklassis on haridusrobotite BeeBot, BlueBot, Ozobot ja Edison komplektid ning palju matte, mille peal robotid liiguvad.

Hiie koolis moodustab robootika ühe osa I kooliastme tööõpetuse, II kooliastme töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning I–III kooliastme informaatika ainekavast. Koolis on robootikaringid noorematele ja vanematele õpilastele.

Binsol kinnitab, et robootika kasutamine õppetöös arendab tehnoloogilist mõtlemist ja seostab omavahel erinevate ainete teadmised. „Robootika arendab üldpädevusi, sest tegutsetakse meeskonnana ja toimitakse loovalt, ettevõtlikult ning paindlikult,” sõnab ta.
„Kõne- ja kuulmispuudega õpilaste puhul saab robootika kaudu arendada lugemisoskust – etteantud (tekstiliste või pildiliste) juhendite lugemine ja järgmine – ning kirjutamisoskust (teksti sisestamine klaviatuurilt),” lisab informaatikaõpetaja Mari Tõnisson. „On oluline, et õpilased, kes kogevad edu harvem kui tavalapsed, tunnevad rõõmu, kui suudavad midagi oma tahte järgi tööle panna. Selle tegevuse käigus saavad nad paremini aru, kuidas maailmas asjad toimivad. HEV-õpilase jaoks on robootika võimalus osaleda teistega võrdväärselt robootikavõistlustel ja -üritustel.”

„Kindlasti vajab HEV-õpilane robotitega tegutsemiseks rohkem aega, katsetamist ja proovimist, harjutamist erinevates olukordades, et kinnistuksid kindlad oskused. Algtõuke annab sageli õpetaja ning ka esimesed sammud robootikas tehakse üldjuhul koos õpetajaga,” selgitab Binsol. „Meie õpilastele on vaja lihtsustada juhendite teksti, muuta lauseid lühemaks ja lihtsamaks, võõrsõnad tuleb asendada. HEV-õpilase jaoks on oluline õige fondi suurus, rea- ja lõiguvahed. Peamine on aga see, et töökäik tuleb jaotada algoritmide (sammude) kaupa ning iga töökäik vajab eraldi selgitamist,” lisab ta.

Laiem kasutegur

Õpetaja vaatenurgast tõid nii Tõnisson kui ka Binsol robotite õppetöös kasutamise kohta esile palju positiivset: robootika ja infotehnoloogia üldiselt aitab HEV-õpilase õpetajal mängu ja vahvate ülesannete abil õpetada nii mehaanika kui ka programmeerimise põhitõdesid, aga ka mistahes õppeaine sisuga seotud teemasid. Robootika toob tundi huvitava praktilise tegevuse, mis haarab õpilasi ja hoiab nende tähelepanu. Täieneb õpilaste sõnavara nii eesti kui ka inglise keeles, areneb algoritmiline mõtlemine ning õpilaste loovus.

Hiie kooli õpilaste kutsevaliku kohta tegi aga Binsol huvitava tähelepaneku: „Seda ei tea, kas see on just robootikast tingitud, kuid suurem osa meie kooli noormeestest jätkab pärast põhikooli lõpetamist õpinguid kutseharidussüsteemis tehnoloogilistel aladel.”