Paistab justkui, et mida hallimaks ja kõledamaks läheb loodus, seda nukramaks ka meie meeleolu. Mida teha, et külm ja pime aeg ei rööviks sära palgelt ning meeleolu püsiks hea hoolimata aastaajast?

Hoolitse oma keha tegelike vajaduste eest

Meeleolu aitab efektiivselt parandada see, kui hoolitsed enda keha tegelike vajaduste eest. Pole ju mingi uudis, et vaim ja keha on seotud justkui ühe mündi kaks poolt. Muutused keha füsioloogias kutsuvad esile muutusi emotsioonides ning vastupidi.

Kindlasti aitab tegelemine rahustavate teraapiatega. Külasta massööri, tegele autogeense treeningu või meditatsiooniga ning käi sulle sobivas trennis, mis annab meeldivaid emotsioone ning füüsilist koormust. Füüsiline aktiivsus vabastab kehas heaoluhormoonid endorfiinid.

Vaata üle oma toidulaud

Vaimne heaolu on väga tihedalt seotud sellega, mida sööme või söömata jätame. Stressi, meeleolu languse jt vaimsete probleemide korral on palju kasu kõige tavalisematest toitumissoovitustest. Et neid õigesti ellu rakendada, on soovitatav minna õppinud toitumisnõustaja või -terapeudi konsultatsioonile.

• Jälgi, et toiduvalik oleks tasakaalus — see peaks sisaldama 50–60% süsivesikuid, 25–30% rasvu ja 10–15% valku.

• Tarbi häid valke (rohkem kala, muna ja kaunvilju, vähem liha) ning orgaanilist toitu. Valkudega ära liialda, kuid neid ei või menuust välja jätta.

• Tarbi iga päev viis kuni seitse portsjonit (portsjon on tükeldatuna umbes klaasitäis) aedvilja, näiteks brokolit, lehtkapsast, sellerit, spinatit, paprikat, rohelisi ube, rohelist sibulat, maitserohelist, rohelist salatit jt. Vähemalt poole aedviljakogusest võiks süüa toorena. Ühtlasi on soovitatav teha iga päev smuutisid.

• Söö sagedamini, et veresuhkur oleks tasakaalus — optimaalne on viis korda päevas. Seejuures ära liialda ühelgi toidukorral süsivesikutega. Maiustusteks ja vahepaladeks sobivad hästi näiteks mustikad, maasikad, kiivid, granaatõunad, apelsinid jms.

• Tarbi täisteraviljatooteid ja rafineerimata süsivesikuid. Seejuures vähenda nisujahutoodete tarbimist või lõpeta see sootuks, sest nisugluteen võib olla talumatuse korral vaimsete häirete soodustaja.

• Jälgi oma piimatoodete tarbimist, sest need võivad samuti psüühilisi probleeme soodustada (kui piimavalku sooletraktis lõplikult ei lagundata).

• Maiusta puuviljade, seemnete ja pähklitega ning kodus tervislikest komponentidest valmistatud maiustustega. Neist saad vitamiine, antioksüdante ja häid rasvhappeid. Kuivatatud puuvilju tarbides tea, et need on kontsentreeritud süsivesikud.

• Tarbi palju oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid seemneid ehk lina-, tšiia- ja kanepiseemneid. Söö vähemalt kolm korda nädalas rasvast kala (näiteks makrell, lõhe, sardiin, heeringas), see kindlustab aju hädavajalike rasvhapetega (DHA ja EPA).

• Salatites kasuta esimese külmpressi oliiviõli (sama väärtuslikud on vähem levinud seesami-, mandli- ja avokaadoõli), või siis oomega-3-rasvhapete poolest rikkaid õlisid, nagu kanepi- ja tudra- või rapsiõli (mitte rafineeritud, vaid külmpressõli).

• Kontrolli toiduainete koostist. Eemalda oma toiduvalikust kunstsuhkrud (aspartaam, atsesulfaam, tsüklamaat jmt), kahjulikud lisaained (naatriumglutamaat, asovärvid jt) ning hüdrogeenitud rasvad. Ajule sobivad ainult naturaalsed ehk kehaomased toitained.

• Valmis kondiitritooteid ostes jälgi, et need ei sisaldaks transrasvu (osaliselt hüdrogeenitud rasvu).

• Joo piisavas koguses puhast vett ehk umbes 30 ml päevas kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Kindlasti pea silmas maitsestatud vee ja karastusjookide suurt suhkrusisaldust!

• Ära liialda simulantide (kohv jms) ja alkoholiga.

Kui tervislikust toidust üksi ei piisa

Sageli võib juhtuda, et tervislikust toidust üksi ei piisa ning sellele tuleb juurde tarbida head multivitamiinipreparaati, milles on aju tööks vajalikke vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante, ning ka kvaliteetset kalaõlipreparaati.

• Mälu aitavad parandada koliin ehk B4-vitamiin, arginiin, karnitiin ja fosfatidüülseriin.

• Ärevust vähendavad mitmed ravimtaimed, näiteks kannatuslill, humal jt.

• Mälule ja meeleolule toimib hästi ka gingko biloba.

• B1-vitamiin aitab glükoosi ehk aju kütust energiaks muundada. Selle vitamiini puuduse peamine sümptom on väsimus.

• B3-vitamiin on oluline energia vabastamiseks süsivesikutest. Puuduse sümptomiteks on unetus, depressioon, ärrituvus, lihasnõrkus.

• C-vitamiin mõjutab meie aju, tasakaalustades närvivahendusaineid ja aidates vähendada oksüdatiivset stressi. C-vitamiini saame peamiselt värskest köögi- ja puuviljast (eriti rikkad on paprika, mustad ja punased sõstrad, kibuvitsa- ja astelpajumarjad).

• Kaltsium ja magneesium on looduslikud rahustid — lõdvestavad nii närvi- kui ka lihasrakke. Nende puudusel võib aga esineda närvilisust, ärrituvust ja agressiivsust. Magneesiumi on palju rohelistes lehtviljades, samuti saab seda pähklitest ja seemnetest ning täisteraviljadest.

Viska halvad harjumused nurka!

Aju ja närvisüsteemi kahjustavad oksüdandid ning alkohol. Sigaretisuits sisaldab lugematul hulgal oksüdante, mis rändavad iga mahvi järel kiiresti suitsetaja ajju. Tubakasuitsus sisalduv kaadmium aga tühjendab keha tsingist.

Olgugi et mõned uuringud on näidanud vähese alkoholitarbimise head toimet kergema stressi korral, mõjub vähegi suurem kogus alkoholi kehale laastavalt. Alkohol on neurotoksiin, mis kahjustab aju ja tühjendab keha vitamiinidest. Alkoholijoove omakorda häirib ajus signaalide edastamist ja halvendab mälu.

Allikas: Annely Sootsi artikkel “Vaimne tervis ja toitumine”

HEA TEADA!

Küsimustele vastab toitumisterapeut Annely Soots

Kui palju võib päevas kohvi juua?

Kui kohv terviseprobleeme ei tekita, siis paar tassi kohvi päevas on tervislik. Kohv iseenesest ei ole halb, sellega liialdamine ja tarbimine talumatuse korral annab tunda terviseprobleemidena.

Kas ja kuidas ning mis kogusest alates süvendab alkohol stressi?

Alkohol on väikeses koguses tõeliselt hea stressimaandaja, aga kuna alkoholi tagajärjel kaob kontroll emotsioonide üle, võib ka natuke alkoholi olla hoopis stressi suurendaja. Kõige mõistlikumaid otsuseid teeme ikka kainena. Kainena suudame ka paremini oma emotsioone kontrollida.

Palju on räägitud n-ö meeleoluparandajatest toidulaual. Kas tõesti on mingeid toiduaineid, mida võid pidada meeleoluparandajateks?

Mitte ühtegi toiduainet ei saa selleks pidada, sest ühelgi toiduainel ei ole ravitoimet. Ravitoime on komplektil toiduainetel ehk siis tervislikul ja tasakaalus toitumisel. Me peame saama aju jaoks valku, glükoosi ja erinevaid rasvhappeid, samuti vitamiine, mineraalaineid ja fütotoitaineid. Ainult ühe manustamine nendest ei aita meid. Ja pisikesest toidumuutusest pole ka tavaliselt abi. Ka ühe toiduaine menüüsse lisamine üldiselt palju ei aita. Menüü peab sisaldama rohkesti eri värvi köögivilja ja puuvilja (eriti marju), täisteratooteid ja kaunvilja, seemneid-pähkleid ning natuke ka valgurikkaid toiduaineid.