„Kogen kuumal suvel, et meie, eestlased, oleme tegelikult meistrid lihtsa olemise ja mediteerimise peale. Meile meeldib päevitada ja saunas käia, mis minu meelest on mõnusad mediteerimisvormid. Mõnus on lihtsalt olla. Suvel lubame olemisel loomulikult juhtuda. Isegi kui puhkus on läbi või pole veel saabunud, leiame võimaluse looduses olemiseks. Suvel ei ole kiiret, ehkki suvi on nii lühike või just sellepärast. Inimesed teavad, et suvi ei kesta igavesti ja tuleb puhata. Soovitan sügisesse kaasa võtta tunde, et oleme ajalikud,” räägib Mirjam ja annab kolm nõuannet, kuidas kiires töönädalas korra aeg maha võtta ja lihtsalt olla.

Planeeri rohkem aega ühelt tegevuselt teisele üleminekul

„Rahulolu, armastusetunne sünnib lõdvestunud olekus ja annab elule mõtte. Meid on õpetatud tegevusi efektiivselt planeerima. Kuid meid ei ole õpetatud planeerima pause tegevuste vahele. Just nendes pausides peitub õnne valem ja efektiivsuse võti. Soovitan teadlikult pöörata tähelepanu pausidele oma elus ja planeerida rohkem aega ühelt tegevuselt teisele üleminekul,” sõnab Mirjam.

„See loob rohkem kohalolu ka meie justkui „isepaljunevatesse” tegevustesse. Luba endale väikeseid vaikseid hetki hommikul ärgates, enne söögikordi ja nende ajal ning enne magama minemist. Enne kui tormad töölt ja närvilisest liiklusest koduuksest sisse oma armsa perekonna juurde, istu hetk vaikuses pargipingil või autos. Luba endal olla, loo vaikuses rahutunnet ja võta see koju kaasa,” soovitab Mirjam.

Anna puhkust kehale ja meelele

Meditatsioon on loomulik puhkus kehale ja meelele. Meditatsiooni all mõtleb Mirjam liikumatut silmad kinni vaikuses ilma eesmärgita mugavas puhkeasendis istumist, selg toestatud. See on lihtne võimalus enesevaatlemiseks, -kogemiseks ja oleva aktsepteerimiseks. Paljud kindlasti teevadki nii, nimetamata seda meditatsiooniks. Selline vaikne olemine ilma tahte rakendamiseta, eesmärgi ja tegevuseta on vajalik selleks, et eristada meist väljaspoolt tulevaid stiimuleid ja vajadusi meie sisemistest vajadustest.

„Vaikselt istudes ja iseendale keskendudes ilmnevad meie tõelised vajadused. Selleks kulub teatud aeg, et mõtted saaksid rahuneda ja keha lõdvestuda. Üldiselt loetakse optimaalseks, kasulikuks mediteerimiseajaks kaks korda päevas 20 minutit. Alustuseks võid aga määrata endale lühema mediteerimiseaja, olgu selleks näiteks 3, 5 või 10 minutit, ja luba endal lihtsalt olla,” ütleb Mirjam.

„On väga hea, kui saad mediteerimist alustada kellegagi, kes saab sind toetada, juhendada ja motiveerida. Rahulik meel on nakkav, sest kõrgemas teadvuses oleme ühendatud. Nii saab koosmediteerimine kogenud mediteerijaga pakkuda mõnusat, nauditavat kogemust. Kõik, mis juhtub, on õige. Kui keha on väsinud, siis see võtab, mis vaja ja tukastab. Las tukastab, järgmisel korral on juba teistsugused kogemused. Mõtted on loomulikud ja kuuluvad inimeseks olemise juurde ning nende vastu ei ole vaja võidelda,” arvab Mirjam.

Meelita meelt puhkusega

Meelele meeldib, kui seda meelitatakse mõnusa puhkusega. Mõtete aktiivsus on seotud keha aktiivsusega, nii et kui keha on paigal, saavad ka mõtted ajapikku rahuneda. Muud ei ole õnnestumiseks vaja, kui iga päev toolile, diivanile või tugitooli istuda, silmad kinni panna ja vaatlejana paigal olla. „Regulaarsus on oluline. Igapäevasel harjutamisel võid kogeda mediteerimise positiivset efekti ja naudingut juba nädala või paari pärast. Selline lihtne meditatsioon tekitab rahulolu ja armastusetunnet ning ei tee passiivseks,” ütleb Mirjam.

Seitsmes Joogafestival toimub 28.-29. juulil Haapsalus!