Psühholoog Kirsti Kalvik soovitab panna paika kindla päevakava, millal uudiseid loed ja sellest rangelt kinni pidada. Sotsiaalmeediast ta täielikult eemale hoida ei soovita, vaid näeb, et tasuks valida üks kindel allikas, mis tundub sulle usaldusväärne ja lihtsalt piirata sotsiaalmeedias istumise aega. "Lähedaste ja sõpradega suhtlemine on oluline, aga mitte rääkida nendega ainult koroonast, vaid tuua sinna juurde ka teisi teemasid," jagab Kristi nõuandeid.

Psühholoog Marko Neeme sõnul on veel üks faktor, mis praegu palju ärevust tekitab, n-ö kontrolli kadumine. "Kui inimesed tunnevad, et nad ei saa teha neid asju, mida nad igapäevaselt teevad. Selle jaoks on viimastel nädalatel ringelnud erinevaid soovitusi Maailma Terviseorganisatsioonilt ja Terviseametilt ning see kontrolli tagasihaaramine võiks seisneda selles, et ikkagi püüda struktureerida oma päevakava, planeerida tegevusi, sealhulgas meeldivaid tegevusi, suhtlemist. Eelkõige kehtib see nende inimeste puhul, kes ongi pidanud isolatsiooni jääma, veetma aega tubastes tingimustes," räägib ta.

Kui ikkagi tekib hirm ja ärevus, millest üle ei saa, soovitab psühholoog Kalvik alustuseks normaliseerida seda, et ärevus ongi hästi normaalne reaktsioon praeguses olukorras ja sellega aitab toime tulla ka see, kui natukene ärevuse kohta lugeda ja mõista, millega üldse tegemist on.

"Kui juba lugemiselt saada kindlust, et midagi ei juhtu minuga, kui see ärevus on, vaid see ongi sellele olukorrale spetsiifiline sel hetkel, siis vahel juba see abistab," soovitab ta. "Mis on üks peamisi ärevuse tekitajaid, on liigne muretsemine ja seetõttu võiks päevakava kasutada ka muretsemiseks. Üks päris efektiivne meetod on muretsemise aeg, maksimaalselt 30 minutit, mis võtta päevas muretsemiseks. Muretsedagi täpselt sellel ajal ja kui muremõtted tulevad muul ajal, siis lükata need sinna muretsemise aega. Ehk siis võtta rohkem aega muudele tegevustele ja muretseda vähem."