Personalivaldkonna spetsialist avaldab, miks sa ei tohiks kohe kindlasti puhkust edasi lükata ja peaksid leidma selleks aega ka talvel
Õues valitsev kaamos paneb paljud igatsema puhkuse järele. Selleks, et vältida stressi, püsida tervena, olla tööl ja eraelus produktiivne ning hea kaaslane, tuleb meeles pidada paari lihtsat nõuannet, mis tihti kipuvad ununema või tagaplaanile jääma.
Õpime kvaliteetselt puhkama
Aina olulisemaks on saamas oskus kvaliteetselt puhata. Kvaliteedi all pean silmas seda, et töölt eemal olles ei piiluta pidevalt e-kirju või vastata sõnumitele ning lülitatakse end tööasjadest välja. Ka põgusad tööküsimustele reageerimised toovad paratamatult töölainele tagasi ja takistavad puhkamist. Samamoodi peaks ka tööandjate ja kolleegidega olema kindlad reeglid paigas, et puhkusel olevat inimest ei tülitata. See peab olema vastastikune.
Mida rohkem me teadlikult ja tõsisemalt puhkamisse suhtume, seda vastutustundlikumad oleme, hoolides nii endast kui ka ümbritsevast. Puhanud ja ergas inimene on parem kaaslane lähedastele ja oluliselt tulemuslikum oma töistes tegemistes.
Puhkamise edasilükkamine soodustab läbipõlemist
Meie kliimas on popimad puhkuseperioodid suviti. See on ka loogiline, kuna proovitakse võtta viimast Eestimaa lühikesest suvest, samuti seavad pereinimesed tihti ka puhkusi lasteaedade ja koolide vaheaegade järgi.
„Suvepüüdmisega“ võib aga puhkuste vahe venida väga pikaks. Üks levinumaid vigasid, mida puhkajad teevad, on see, et võetakse suviti töölt vabaks kaks nädalat (heal juhul kolm) ja seejärel töötatakse lakkamatult 8-10 kuud järjest. See aga mõjub meie tervisele laastavalt. Järjepidevalt töötamine, ilma kehale ja vaimule puhkust andmata, võib viia läbipõlemiseni, kuna inimene on ülekoormatud ja energiavarud ei jõua taastuda. Väsinuna nõrgeneb ka meie immuunsussüsteem, mis suurendab vastuvõtlikkust haigustele.
Seega peakski tegelikult igaüks puhkama just siis, kui soovitakse ja vajadust tuntakse. Mõnele meeldibki pikendada suve septembris või kasutada vaba aega varakevadel. Ajastuse kõrval on aga oluline ka puhkuse pikkus. Statistika järgi on jätkuvalt kõige populaarsem 14+7+7 graafik, kuid päriselt välja puhkamiseks on vaja vähemalt kolme järjestikust nädalat, soovitavalt rohkemgi: esimene seitsepäevak kulub tavaliselt sisseelamisele ja töömõtete seljatamisele, teine ja kolmas juba puhkamisele.
Selleks, et puhkeajad saaks paika selliselt, nagu soovitakse, tuleks ette mõelda juba aasta alguses, kui puhkusegraafikuid paika pannakse.
Energiavarusid on vaja täiendada ka talvel
Arvestades Eestit sügistalvel kimbutavat külma ja pimedust on soovitatav sel ajal korraks hoog maha võtta. Elisas pakume oma töötajatele lisaks põhipuhkusele võimalust välja võtta seitsmepäevast nn talvepuhkust, mis on mõeldud just aasta pimedaimal ja külmemal ajal aja maha võtmiseks. Seda kasutatakse tihti näiteks sügisesel või talvisel koolivaheajal perega reisimiseks. Kuna eestlane on ka tõeline suusarahvas, eelistavad paljud lisanduva vaba aja pühendada talvisele hobile. Igati tervitatav on see aeg võtta ka lihtsalt puhkamiseks ja jõuvarude täiendamiseks — kasvõi magamiseks, raamatute lugemiseks või teiste meelepäraste tegevuste jaoks.
Paindliku tööajaga töötaja vajab samamoodi puhkust
Inimeste tööaeg on muutumas aina paindlikumaks. Rohkem on vabadust otsustada oma töötamise aja- ja koha üle, ja seda ka kasutatakse. Kuigi selline töökorraldus aitab paremini ka puhke- ja tööaega planeerida, on sellest hoolimata pikem puhkus sama oluline ka nende inimeste puhul, kes ei tööta kontoris kellast kellani või teevad kaugtööd. Kuna aega kasutatakse paindlikumalt, siis võib pikema puhkuse vajadus jääda ühel hetkel ununeda. Aga ka paindliku tööajaga inimene peab samamoodi pikemalt aja maha võtma, et vaim püsiks värske.
Ettevõtte tööprotsessid peavad võimaldama puhkamist
Üks põhjusi, miks vahel puhkust edasi lükatakse, on ka kartus, et tööasjad jäävad töölt eemaloleku ajal hooleta, kuna töötaja ülesandeid ei ole kellelegi teisele delegeerida. Või siis arvatakse, et ilma temata töö tehtud ei saa. Siis peaks peeglisse vaatama meeskonna juht, kuna sellisel juhul on tööprotsessid halvasti planeeritud. Samuti võib olla põhjus selles, et töötaja ei tunne ennast piisavalt väärtustatuna ning soovib end tõestada või ootab tunnustamist seeläbi, et pingutab hambad ristis ülesannete täitmist.
Tööandja eesmärk on julgustada oma töötajaid puhkama ja luua neile selleks sobivad tingimused. Väsinud ja stressis töötaja ei ole kasulik ei ettevõttele, teistele ega iseendale.
