Ettevaatust! Oluline asi, mida pead kohtingurakendusi kasutades teadma
"Kohtinguäpist on võimalik sattuda sõltuvusse. Inimese aju on loodud vastu võtma uut informatsiooni, mis vallandab heaolutunde ja aitab areneda," ütleb Ajutaju kliiniline psühholoog Elen Pikknurm.
"Sellise pideva pealetuleva informatsiooni puhul puudub meil aga tagasisidesüsteem, mis ütleks, et nüüd on uudsust liiga palju. Inimene kogeb uue info tarbimise käigus mõnutunnet, mille taaskogemiseks piisab vaid sõrmede liigutamisest. Nõnda võibki märkamatult kulutada tunde netis surfates.
Rakendused, mis on üles ehitatud põhimõttele, et veedaksime neis kauem aega, pakuvad pidevaid eduelamusi (Instagramis südamed, Facebookis like’id, kohtinguäppides match’id jne), tekitades kasutajates hasarti ja heaolutunnet," kommenteerib psühholoog.
Oluline on aga aru saada, et pikem kohtingurakendustes tegutsemine võib mõjuda inimese sotsiaalsetele suhetele. See võib suurendada vältivat käitumist, mille tagajärjel süveneb inimese sotsiaalne ebakindlus.
"Sotsiaalsetes olukordades kogetud ärevuse eest põgenetakse virtuaalsesse keskkonda, sest seal saab justkui vähendada ebaõnnestumise riski,” räägib Elen Pikknurm. "Virtuaalmaailmas on märksa lihtsam suhelda, sest see annab võimaluse reguleerida reaktsioone ning mõelda läbi oma sõnu. Võõrale saab luua iseendast just sellise kuvandi, nagu endale meeldib."
Ometi jääb virtuaalsuhtluses puudu oluline osa informatsioonist, mida saaksime silmast silma suheldes, näiteks kehakeel, miimika, hääletoon. Ja mida pikemalt inimene eelistab virtuaalmaailma, seda kaugemaks ta päriselust jääb.
"Otsesuhtlusesse naasmine muutub raskemaks, sest end tuntakse sotsiaalselt kohmetuna. Nõnda võibki inimene taas eemalduda virtuaalkeskkonda, kui suhetes peaksid ilmnema raskused. Virtuaalsuhtlus loob justkui illusiooni, et suhtlussoov on rahuldatud, kuid see ei kata inimese vajadust teiste sekka kuuluda."
