August 2020 Foto: Hele-Mai Alamaa
"Oluline on, et kõik naised, kes tunnevad soovi jagada emaarmastust, saaksid võimaluse seda ka oma lapsele pakkuda. Tundub eba­õiglane, et neil naistel, kes on kaotanud emaka või sündinud selleta – nagu Daisy –, pole Eestis võimalik päris oma last saada," kirjutab Pere ja Kodu peatoimetaja Kerttu Jänese oma veerus, juhatades sisse augustinumbri, mis täis emade muresid ja rõõme ning hulgaliselt kasulikke nõuandeid.

Jänese jätkab: “Üks pilt veel, siis kohe ostame selle jäätise,” keelitasime üksteise võidu Martin ja Maarja Järveoja ime­armsaid lapsukesi, et nad fotosessioonil veel veidi vastu peaksid. Vahetasime vanematega mõistvaid pilke – jah, me kõik teame, et kauplemine ei ole kõige mõistlikum viis lapsi oma tahtmist tegema panna, kuid ometi kasutame vahel seda. Mind tabab iga kord soe äratundmine, tajudes, kui sarnased lapsevanemad mõnes asjas on, olgu nad maailmameistrid või emad-isad kõrvalmajast.

“Pea siis meeles, ei ühtki telefonimängu, eks ju, poja,” ütlesin nooremale lapsele, kui puhkuse-­eelsel päeval koos temaga tööl käisin, et otsi kokku tõmmata. Olime kotti pakkinud värviraamatud ja legod. Kolm tundi hiljem, kui kujundaja ja fotograafiga viimaseid lugusid sättisime, pea juba tossamas ja igavlev poisike seelikusaba kiskumas, pakkusin talle äkki kärmelt: “Kuule, kas sa tahaksid ühe telefonimängu teha?!”

“Mitte ühtegi mängupüssi meie koju ei tule!” teatasin resoluutselt, kui esimene poeg veel beebina vankris nohises. Mees muigas. Neli aastat hiljem, kahe poja emana, naasin mänguasjapoest sületäie värviliste püssidega – vee­püssid, Nerfid... Mees muigas. Ilmselt on meil kõigil rääkida lõbusaid lugusid, mida kõike plaanisime teha ja mitte teha, enne kui lapsed saime. Tõenäoliselt on meie hulgas vähe neid, kes üldse oma sõnu sööma pole pidanud.

Arvan, et paindlikkus ja see, et iga pere teeb oma sisemise äratundmise järgi, olgu tegu püsside või millegi muuga, aitab kõige enam rahumeelne lapsevanem olla. Tegelikult ei ole need pisiasjad suures plaanis nii olulised. Nagu seegi, kui ahjuliha asemel vahel viinerid ahju torkad – vaata Paula vahvasse Perekööki!

Vaata lähemalt, millest Pere ja Kodu augustinumbris veel juttu on:

Maailmameister Martin Järveoja vahetustega elu

Martin ja Maarja Järveoja perele mõeldes kerkib silme ette klišeelik pilt – mees mängib autodega, naine lastega. Selgub siiski, et päris nii see pole. Ka Ott Tänaku kõrval rallirajale suundudes saadab Martin koju sõnumeid ja muretseb, kas perega on ikka kõik hästi.

Loe kaanelugu SIIT

Südamest oodatud laps, kes ei kasva oma tulevase ema südame all

Daisy ja Erlend loevad rasedus­nädalaid ja ostavad kokku beebiriideid nagu iga lapseootel paar. Daisy sooviks nii väga tunda ka lapse mürgeldamist oma kõhus, kuid nende beebi puhul tunneb seda hoopis asendusema. Daisy Mustoneni (29) ja Erlend Orava (28) jaoks tähendab see aga uute ultraheliuuringu piltide ja teiste infokildude ärevat ootust paari tuhande kilomeetri kauguselt, kus nende last kannab ukrainlannast asendusema.

Loe SIIT

Teise lapse pikk teekond: märkamatu haigus, mis sõdib vastu lapsesaamisele

Et kõik pole korras, avastas Getter alles pärast esimest rasedust, mis tuli talle eneselegi üllatuseks üsna kiirelt. Ta ei osanud aimatagi, kui keeruline on teise lapse sünnini jõudmine + 5 asja, mida peaksid teadma polütsüstiliste munasarjade sündroomist.

Lugu saad lugeda SIIT

Saara Pius: Mihkel näitas meile, et kaks last on parem kui üks

“Me ei karda enam lapse nuttu ega võpata iga hõike peale närviliselt. Hingame rahulikult sisse, loeme kümneni ja alles siis tegutseme,” on värsked kahe lapse vanemad Saara ja Märt rahul.

Mihkli sünnist ja pere elust neljaliikmelisena saad lugeda SIIT

Laura Kõrvitsa kolumn: Kuidas öökullist ööbikut vormida?

Kui talvel on meil kirjutamata reegel, et lapsed lähevad pärast “Aktuaalset kaamerat” magama, siis suvi on kogu rutiini ja kõik reeglid pahupidi keeranud. Kuidas lasteaia ja kooliajaks normaalne rütm tagasi saada?

PIU-PIU ehk sõjamängude poolt või vastu?

“Piu-piu!” sätivad poisi­kesed oma sõrmed tulistami­sasendisse isegi siis, kui mängupüsse koju ei osteta. Vanematena ei saa me mööda minna küsimusest, kas lapsepõlve püssimängude ja hilisema vägivaldse käitumise vahel on seos. Peaksime me üldse lubama lastel mängu­relvadega ringi joosta?

Elis Seppiuse kolumn: Õelusest vendluseni

Kui mantrat olen aastate jooksul lastele korrutanud, et õde tuleb hoida kui liitlast, kes jääb üheks lähedasemaks pereliikmeks ka siis, kui ema ja isa juba parematel jahimaadel. Aga seda juttu ju keegi ei usu...

Illimar Pildi kolumn: Õpitud abitus

Õpitud abitus on üks hirmus asi. Paraku hakkab see meile kõigile varem või hiljem külge ja on mõnikord väga visa lahkuma. Kui ikka 4-aastane ise jalanõusid jalga panna ei viitsi, tuleb tal paljajalu õe minna.

Naine kurdab: mu mees tahab meist eraldi puhata...

“Meil on mehega kaks tütart: kuuene ja üheksane. Üldiselt meil tülisid pole, aga praegu olen mehe peale küll solvunud. Nimelt otsustas ta, et läheb sõpradega nädalaks kalastusretkele – just sel ajal, kui peaks olema meie ühine kolmenädalane puhkus perega,” kirjutab Riin (32).

Selgust aitab tuua pereterapeut Triin Kahre.

Loe lugu SIIT

Lapsed õue mängima? Aga millega?

Viimasel suvekuul lihtsalt ei saa jätta õuerõõme nautimata. Pere ja Kodu valis välja hulga õuemänguasju, millega lõbusalt aega veeta. Lelusid katsetasid Jarek (4), Marii (5), Ragnar (8) ja Kerttu (10) koos emadega.

Lustige koos: kogu pere projekt – kodune veekeskus

Suvel on laste lemmikajaviide lõbusad veemängud. Seekord võttis meisterduste külje tegija Krista Kruve lsate Kertu (3) ja Ukuga (6) ette päris oma pisikese veekeskuse ehituse, et lõbusalt aega veeta nii kuuma päikese kui ka vihmasabinaga.

Lugeja küsimus ja eksperdi vastus: kuidas teha lasteaia algus lihtsamaks?

Minu kaheaastane laps peaks nüüd alustama lasteaiateed. Mul pole rahaliselt võimalik kauem kodus olla, viimane pool aastat pärast vanemahüvitise lõppu on olnud juba väga keeruline. Kas lapse kaheselt lasteaeda panek on talle tõesti nii halb? Mida ma saan teha, et lasteaeda minek oleks valutum ja ta harjuks paremini?

Loe SIIT!

Leebes rütmis lasteaiateele

"Järsult muutuv maailm on suurendanud huvi Waldorfi hariduse vastu. Ka mina panen oma kolmeaastase tütre Arabella Waldorfi lastehoidu." Miks just sinna? Sellest räägib Eleene Sammler.

Loe siit!

Tasub teada: kuidas teha rõõmsaid ja ehedaid fotosid?

Oma lapsi pildistada on isegi fotograafil keeruline, mis siis veel tavalisest emast-isast rääkida! Nõuandeid ehedate mälestuste loomiseks jagab Ingrid Joya Tsirel

Budapestis kasvavad avatud lapsed

“Meie kohtumine veinifestivalil oli saatuslik juhus kaunil sügisesel pärastlõunal. Kuid muidugi võis meie taju olla festivalil pakutu pärast natuke kallutatud!” naljatab Zoltan Nemes (44), kes tutvus saarlase Mari-Liisiga (41) Budapestis kümme aastat tagasi. Nende lugu vahendab ajakirjanik Hille Hanso.

Kodumaised viljad valmivad! Mida ja millal beebile pakkuda?

Mis oli kõige esimene asi, mida sina piimale lisaks said? “Küllap see porgandimahl oli,” meenutab minu ema. Lisatoidu soovitused on aastate jooksul palju muutunud, kuid üks põhitõde on ikka sama: anna beebile kodumaist kraami. Toitumisterapeut Külli ­Holsting soovitab, mis võiks koduaiast ja turult beebi taldrikule jõuda.

Kellele ei maitseks viinerid?

Poes pakendeid uurides võid leida liharikkaid ja e-ainete vabu vinkusid. Vahel pole patt võtta veidi vabamalt – söök saab toekas, lastele meeldib ja närve sööv lauaäärne mulle-ei-maitse-vaidlus jääb ära. Magustoiduks nautige esimesi kodumaiseid õunu!

Pere ja Kodu kõigi ägedate värskete lugudega saad oma postkasti igal kuul esmajärjekorras, kui tellid ajakirja SIIT!